Murano - sportauto maastikule?

- -

Kui panna maastikuautosse sportauto mootor ja luksussedaani sisemus, kas sünnib sellest luksussportlik maastikuauto või sõiduk, mis ei ole ei üks, teine ega kolmas?

Nissan Murano süda on sportautolt 350Z. Nelikvedu ja kõrgem kliirens lisavad maastikuvõimekuse ning varustus ja hind (675 900 krooni) kuuluvad pigem luksussedaanide mängumaale.

Muranos on tehtud kompromisse – maastikusuutlikkust ja sportlikkust ei olekski teisiti võimalik ühendada –, kuid ka sõitjateruumis kuuluvad mõned materjalid pigem maastikuautosse kui luksusautosse. Vaese mehe sõiduk Murano muidugi pole, ei hinnasilti ega kütusekulu silmas pidades: 234 kapotialust traavlit neelavad linnas 17,2 liitrit kütust sajal kilomeetril.

Valikuid pole

Autoleht on Muranot varemgi testinud. 2004. aastal katsetasime Ameerika turu versiooni, tänavu aga Ida-Euroopale mõeldud Muranot. Muide, Lääne- ja Ida-Euroopa Muranod erinevad veermiku poolest – viimastel on see ekstra tugevdatud ja ka garantiid pakub tehas vaid siinse turu mudelitele.

Murano ostja elu on lihtne, vahest liigagi lihtne – võta või jäta. Valida ei saa ei mootorit, käigukasti ega varustust. Viimase nimekiri on ühe A4-formaadis paberilehe pikkune ning sisaldab kõike vajalikku ja, ütleme, ka mitte just eriti vajalikku. Tarbetute lisade näitena võib tuua navigatsiooniseadme, millega Eestis pole miskit peale hakata. Hinna võiks ka tagurduskaamera arvelt odavamaks teha – Muranoga saab selletagi probleemideta hakkama.

Juhiiste on kümnes suunas elektriliselt seatav, kuid roolil saab sättida ainult kõrgust, mitte sügavust. Nahkpolsterduse ja hinnasildiga ei harmoneeru eriti armatuurlaua ülaosas ja ustel kasutatav kõva hele plast. Kindalaegas on mahukas, samuti esiistmete käetoes asuv panipaik, kuid keskkonsooli sahtlikeste mõte jääb segaseks – need on pisikesed nagu tuhatoosid, kuid tekstiilpolsterdusega. No kui pintsakul peaks nööp eest tulema, on vähemalt, kuhu see pista.

Tagaistmel on ruumi mõnusalt, ka seljatoe kaldenurka saab mitmes osas seada. Kui istmed on üleval, mahub pakiruumi 440 liitrit, kui kokku klapitud, 875 liitrit. Haagise veovõime on Muranol pigem sõiduautolik kui maastikuautole sobiv: 1,5 tonni piduritega ja 750 kilogrammi piduriteta.

Kontrollitud hobujõud

Ehkki Euroopa ja Ameerika Murano erinevusi mõõdetakse sadades detailides, on teekatsete tulemused n-ö euro- ja jänki-Muranol (viimast mõõtsime 2004. aasta 10. septembril) sarnased. Tõsi, kõik numbrid ei ole kriipsu pealt samad, kuid pigem on need siiski mõõtevea piires kõikumised, mitte autode sisulised erinevused.

Kui sportauto 350Z sööstab sama mootori võimsama (300 hj) versiooni toel paigalt sajani 5,8 sekundiga, siis Murano teeb sama kaheksa sekundiga. Sõna “sööstab” pole aga Muranole päris paslik, see pigem hiilib.

Autol on variaatorkäigukast, st et fikseeritud ülekandesuhted puuduvad ja ülekanne muutub sujuvalt. Nii sujuvalt, et emotsioon ja number ei sobi kuidagi kokku – tunde järgi kulutas Murano kiirenduseks oma tosin sekundit.

Et tunded võivad olla petlikud, saab kinnitust ka möödasõitudel. Kapotialusele summutatud möirgele järgneb hetkeks tunne, nagu sidur libiseks, ning hetk hiljem võib aeglasemat autot juba peeglist vaadata. Muide, kui sõita 90 km/h, näitab tahhomeeter 1300 pööret minutis. Ülimadalatel pööretel on soodne mõju maanteetempo kütusekulule (9,5 l / 100 km) ja ka sõitjateruum on äärmiselt vaikne.

Murano sõiduomadusi nii asfaldil kui ka maastikul on paslik võrrelda hea linnadžiibiga: tipp pole kummaski, kuid hakkama saab mõlemal. Asfaldil kaldub kere kurvides tugevalt ja järsemates-kiiremates pööretes on juhil kõvasti tegemist, et tagasihoidliku külgtoega libedal istmel püsida. Samas püsib auto kindlalt kursil, ei libise ega ehmata ootamatu käitumisloogika muutusega.

Tavaoludes on Murano esiveoline. Rataste libisedes suunatakse veojõudu tagaratastele, nupuvajutusega saab nelikveo madalamatel kiirustel kasutamiseks lukustada. 18sentimeetrine kliirens ja aeglusti puudumine tähendavad, et raske maastikusõit pole Murano jaoks, kuid kehvadel teedel (defineerime nii auklikud, rööpas, mudased ja lainelised teed) on Nissani nelikveoline sõiduk kodus.

Muranol konkurentidest puudu ei tule: üks olulisemaid on küllap Lexus RX350, mis 3,5liitrise V-6-ottomootoriga varustatuna arendab 276 hobujõudu ja maksab 722 000 krooni. Baasvarustus on sel siiski tagasihoidlikum kui Muranol.