Eelarvamustest priiks

- -

SsangYong Rodiusel on vähemalt kaks suurt miinust: esiteks nõrgavõitu maine ja teiseks hmm ... vastuoluline välimus. Testisõit avaldab aga Rodiuse esmapilgul peitujääva, palju positiivsema pale.

Lõuna-Korea autotootja SsangYong pole Euroopas veel suure läbimurdeni jõudnud ja õigupoolest ei tasunud mõne aasta taguste mudelitega nagu näiteks odav Mercedes S-klassi koopia Chairman või kummalised maasturid Musso ja Korando seda lootagi.

Nüüd on turule toodud uus põlvkond autosid, millest tootja loodab palju. Paar numbrit tagasi (AL22) tutvustasime maasturit Kyron, seekord testime mahtuniversaali Rodius.

Suur ja “huvitav”

Rodius on suur seitsmekohaline pisibuss, mis vaatamata noorele eale on maailmas juba kõvasti laineid löönud. Peamiselt oma veidra kujustusega. Inglased valisid selle kiirelt maailma koledaimaks autoks ning ega seda tiitlit päris põhjuseta antud. Tallinnaski Rodiusega ringi sõites tuleb arvestada, et inimesed näitavad näpuga ning viisakamad küsivad üllatunud ilmel, et “mis huvitava autoga sa siis sõidad?” Otsekohesemad kasutavad veidi vängemaid sõnu. Ning teevad nalju stiilis, et kui lapsed ei taha õhtul magama minna, siis võib neid Rodiusega hirmutada.

Kui julgete siiski läheneda ning Rodiust seest uurida, paraneb pilt oluliselt. Koduturul pakutakse seda isegi 11kohalisena, seega ei maksa väga imestada, et seitse pikka eurooplast mahuvad Rodiusesse ilma nina kirtsutamata sisse.

Tagumine iste on mõeldud kolmele, seda saab täiesti kasutuskõlblikuks voodiks muuta ning kas jala- või või pakiruumi kasvatamiseks edasi-tagasi sõidutada. Välja annab seda samuti tõsta, kuid selleks läheb tarvis vähemalt heas vormis kulturisti.

Kaht keskmist nn kapteniistet on võimalik seljaga sõidusuunda keerata, kuid kahjuks on need poltidega kindlalt põranda külge haagitud ning seega jääb Rodiuse täielik potentsiaal kaubabussina kasutamata (muidugi võib ka tööriistakastist mutrivõtme järgi haarata).

Kõrgelt juhikohalt avaneb hea väljavaade, mugava sõiduasendi leiab kiiresti ning Nissan Primera stiilis “kõik keskel” armatuurlaua loogikale saab ka kärmelt pihta. Eripärana – tõsi, uuelt VW Põrnikalt laenatud eripärana – leiab näidikute kõrvalt lillevaasi (hiljem küll selgub, et tegu on pliiatsihoidjaga).

Kokkuvõttes jätab Rodiuse sõitjateruum väga hea mulje. Lisaks ruumikusele võib julgelt kiita kvaliteeti: materjalid ning koostetöö on igati tasemel ning standardvarustuski rikkalik. Kahetsooniline kliimaseadme ja 12 kõlariga ning roolilt juhitava korralikku häält tegeva stereosüsteemi saab kaasa iga Rodiusega, prooviautol küljes olnud püsikiirusehoidja ja nahksisu tuleb siiski eraldi osta (vastavalt 3500 ja 29 800krooni). Kui lisada veel 31 000 krooni maksev automaatkäigukast, kisub soodne alghind juba poole miljoni lähedale.

Mercedese tehnika ja nelikvedu

Viriseda võiks ehk selle üle, et reisijate vedamiseks mõeldud masinal on turvapadjad vaid esiistujatele (külgpadjad ja -kardinad puuduvad). Euro NCAP pole Rodiust avariitestist veel läbi viinud, seega mingit objektiivset hinnagut kere turvalisuse kohta anda ei saa.

SsangYongi kapoti alla on paigutatud Mercedes-Benzi päritolu 2,7liitrine otsepritsega turbodiiselmootor ning see peaks olema garantiiks, et tegu on asjaliku jõuallikaga. Rodiuse tublisti üle kahe tonnise massiga saavad diisli hobujõud igaljuhul hõlpsasti hakkama ning liikluses näib masin erksamgi, kui tehaseandmete 13,5 või testiplatsil mõõdetud 13,1 sekundilise 0-100km/h kiirendusaja põhjal ootaks. Muidu vaiksesse sõitjateruumi kostab kiirendustel ja tühikäigul diisliplagin veidi sisse.

Rodiust müüakse Eestis vaid püsiva nelikveoga ning kui sellest peaks veel väheks jääma, saab nupust sisse lülitada aeglusti. Jõu viib ratasteni kas manuaal-, või taas MB-juurtega viiekäiguline automaatkäigukast.

Et Rodiuse vedrustus peab hakkama saama suure lastiga, pole eriti imestada, et tühjana Tallinna aukudes sõites pole see kuigi mugav. Kõik ebatasasused kanduvad selgelt reisijateni ning kuigi pikilainetel hakkab Rodius ka õõtsuma, ei saa kindlasti rääkida Ameerika mahtuniversaalidele omasest pehmusest.

Testiplatsil ei üllata Rodius ei heas ega halvas mõttes. Suurusest tulenev kohmakus, suhteliselt aeglane rool, juhi eksimustele kiiresti reageeriv ESP (lisavarustus) ning ohusituatsioonides kindel käitumine sobivad MPV sihtotstarbega hästi kokku.

Hinnalt soodne

Rodiusele on võrreldavaid konkurente vähe: nimetada võiks ehk Chrysler Grand Voyageri ning Mercedes-Benz Vianot. Esimest ei müüda paraku nelikveolisena ning viimase kõrvutamisega pole kindlasti paljud nõus: et kuidas sa ikka võrdled Mercedest ja SsangYongi.

Hinnad on konkurentidel kõrgemad kui Rodiusel. 5,2meetri pikkune kaheksakohaline 4WD Viano maksab 573 360krooni, esiveoline ja kuuekohaline Grand Voyager 519 000 ehk ligi 60 000 krooni enam kui automaatkastiga Rodius. Iseküsimus muidugi, kuidas SsangYong oma väärtust hoiab ning mis hinnaga on seda võimalik edasi müüa.