S-Max: sport on soontes

disain, juhitavus, praktilisus, kütusekulu puudub automaatkäigukast

Praktilise mahtuniversaali ja sõidurõõmu vahele ei panda enamasti võrdusmärki. Ford S-Max aga veenab, et aeg on arvamused ümber vaadata – eriti kui kapoti all mürgeldab 220hobujõuline Focus ST mootor.

Siiski ei seletu sõidurõõm ainult võimsa ja särtsaka mootoriga (olgu täpsustuseks lisatud, et ST seades arendab see viis hobujõudu enam). Juht tunneb end hästi ka näiteks diiselmootoriga S-Maxis. Suuruselt C-Maxi ja Galaxy vahele asetuv S-Max on sõiduautolikult vahetu juhitavuse ja sportliku välimusega ning mis peamine, neid ei saavutata praktilisuse arvelt.

Sõitjateruumi kujundus mängib hästi auto kihutava välisdisainiga. Juht ei istu bussirooli, vaid ikka sõiduautosse. Pehme ja soliidselt tume armatuurlauakate mängib hästi kokku metallitooni keskkonsooliga ning kroomraamides näidikutega, luues kvaliteetse terviku.

S-Max on standardvarustuses viiekohaline, 11 800 krooni eest saab juurde lisavarustusena pakutava kolmanda istmerea – auto muutub seitsmekohaliseks. Lisaistmed on hõlpsalt põrandasse peidetavad, nii saab kasutada vajadusel kogu pakiruumi mahtu (755 liitrit, kui viieistmeline versioon, siis 854 liitrit) või ootamatult tekkiva sõidutamisvajaduse korral istmed põrandast välja tõsta (pakiruum on sellisel juhul 285liitrine).

Miinuseks on siiski see, et kui kolmas rida läheb käiku, pole pakiruumi katterulood enam kuhugi panna.

Mugav ja kindel

Viieistmelisele pakutakse lisana (5800 krooni) pakiruumi liugpõrandat. Kuna pakiruum on 1,26 meetrit pikk, osutub see eriti lühemat kasvu kasutajate puhul praktiliseks – kandami saab pakiruumist välja sõidutada, mitte ei pea ise sinna pugema.

Varustus on korralik: stabiilsuskontroll on põhivarustuses, lisaks n-ö tavapärastele on baashinnas ka avarii korral juhi põlvi kaitsev turvapadi. Nimetada tasub veel istmesoojendusi, kahetsoonilist klimaatorit, roolilt juhitavat audiosüsteemi jne.

Vedrustus, mis peab olema valmis taluma kuni 2,4tonnist täismassi (kandevõime on sõltuvalt versioonist 751–810 kilogrammi), tuleb hästi toime nii kiire kurvilise tee kui ka ebatasasustega. Seda ei ole timmitud liiga jäigaks, samas on välditud õõtsumise tekkimist.

Metsikult jõudu

Mootorivalikust on ratsionaalseim muidugi diisel – keskmine kütusekulu on sel kaheliitrisel 143hobujõulisel mootoril 6,4 liitrit, kiirendusvõime 0–100 km/h 10,2 sekundit. 340njuutonmeetrine pöördemoment on saadaval 2000 pöördel minutis.

Mootor on vaikse käiguga ja kombineerituna kuuekäigulise manuaalkäigukastiga võimaldab ökonoomselt läbi ajada. Sitkust jätkub ka möödasõitudeks.

Kui nimetatud diiselmootoriga S-Max maksab 423 900 krooni, siis odavaim on kaheliitrise ottomootoriga versioon – 364 900 krooni. Võimsust on sel paar hobujõudu enam kui diislil, kuid pöördemoment on muidugi oluliselt väiksem (190 Nm) ning arusaadavalt nõuab see möödasõitude sooritamiseks kõrgemaid pöördeid. Keskmine kütusekulu 8,1 l / 100 km on mõistlik.

Sportlikuim on reasviiene turbomootor oma 220 hobujõuga – S-Maxi kiirendusvõime 0–100 km/h on muljetavaldav 7,9 sekundit. 1,6tonnise tühimassiga (jämedalt võetuna, sõltub see ju varustusest ja mootorist) S-Maxist ei tee kaal aga sugugi raskesti juhitavat maanteemürsku. Minekus on jõudu ja temperamenti, kuid see pole võrreldav ST metsiku minekuga kõrgetel mootoripööretel. Ja parem ongi, ärgem unustagem, et tegu on siiski mahtuniversaaliga. Sportlikuima S-Maxi eest tuleb loovutada 445 900 krooni.

Käigukastidest pakutakse sõltuvalt mootorist viie- või kuukäigulist manuaalkäigukasti. Miinusena puudub valikuvõimalustest esialgu automaatkäigukast.