Clio Renault Sport kiire ja sõbralik

sportlikkuse ja igapäevaste kasutusomaduste kombinatsioon, sõidurõõm kõrged mootoripöörded maanteesõidul

Clio Renault Sport saab võrdselt hästi hakkama nii igapäevaliikurina kui ka kurvikugistajana ringrajal.

197hobujõulise mootoriga varustatud Clio pole sugugi “tammepuust” amortisaatoritega ja olematu käigupikkusega vedrustusega, mis meie mitte just peegelsiledatel teedel liigeldes iga töö ja kodu vahelise sõidu Kolgata teeks muudaksid. Samas on Renault’ insenerid suutnud seada asjad nii, et pärast kiiret sõitu ringrajal tunned end, nagu oleksid kuuma leili järel jääkülma vette sumatanud – nii pagana hea ja selge tunne on.

320 000 krooni maksva sport-Clio sõidutunnet ei saa lahti kirjutada kiretult hobujõududele ja njuutonmeetritele toetudes või juhitavuse nüansse lahates. Õigemini saaks küll, aga see oleks mõttetu. Clio ei ole ju tegelikult mingi tohutu musklimägi ega põlevate silmadega kurvikurat – küsimus on sõidurõõmus, tervikus, mis teeb lihtsalt ühest kiirest luukpärast selle õige hot hatch’i.

Välimuseltki pole Clio Renault Sport sugugi tige. Jõudu ja kiirust õhkub temast küll, kuid kiire ja vihane ei saa kuidagi öelda. Ses mõttes on välimus hingega kooskõlas: Clioga küll saab kiiresti sõita, kuid – kuidas öeldagi – ei pea seda tegema.

Ei ole liiga sportlik

Esitiivad on laiemad kui tava-Cliol (rööbe on samuti laiem) ja täiendatud õhutusavadega, 215/45 mõõdus rehvid on tõmmatud 17tollistele velgedele, mille taga paistavad Brembo pidurisadulad.

Tagaosa täiendab difuusor. Muide, varuratast polegi, on rehviparanduskomplekt, sest summuti resonaatorile ja torustikule poleks muidu ruumi jätkunud.

Sisemuses jätkub sportlik liin: pedaalikatted, tikandiga tähistatud keskkohaga rool, suur, käiguvahetusmärgutulega tahhomeeter, sportlikud istmed. Kuid siingi pole liiale mindud, maanteel saab kiirusehoidiku mõnusalt sobivale tempole seada ning automaatsel kliimaseadmel lasta hoida mugavat temperatuuri. Istmed pakuvad aga kurvides väga head külgtuge – juht saab tegeleda juhtimisega, mitte ei pea end rooli küljes rippudes paigal hoidma.

Liikluses muretultMüra on sportliku auto puhul kahe otsaga asi. Kiirendusel kostvad karjatused ning aariad tempokal sõidul on osa fiilingust ja Cliogi oskab neid kuuldavale lasta. Küll aga tuleb arvestada, et maanteel, eriti tõstetud piirkiirusega lõikudel ronib tahhomeeter üsna kõrgele ja sõitu saadab võidusõiduautolik ümin. Mõnele võib see pikapeale tüütuks muutuda.

Samas on Clio maanteel vana rahu ise – sõit ei nõua pidevat autoga tegelemist, ka rööpad pole probleem. Linnaski saab sport-Clioga sujuvalt hakkama, kui natuke harjutada. Nimelt on piduripedaal sportlikule autole omaselt tundlik, kuid pidurid samas hästi doseeritavad.

Sidur on konkreetne, kuid mitte n-ö lüliti tüüpi: sujuvalt kohalt võtmine on täiesti võimalik.

Ringrajal kihutades ei muutu Clio primadonnaks, kes roolikeerajale iga vea eest vastu näppe virutaks. Märksõnaks on ootuspärane käitumine: liiga suurel kiirusel kurvi sisenedes libisevad esirattad, kui hilineda pidurdusega ja auto on juba kurvi sisse pööramas, võpatab tagaosa. Kuid auto pakutav sõidutunnetus on niipalju korralik, et olukorrad on ennetatavad ja korrigeeritavad.

Kiiremad ringid

Clio Renault Sporti kaheliitrine mootor on vabalthingav. Sõita tuleb temaga samuti nagu väikese vabalthingavaga. Aga siingi on saavutatud mõistlik kompromiss. Et linnaliikluses reipalt astuda, pole tarvis jõuallikat kõrgete pööretega piirata, aga muidugi ei maksa loota, et ka päris tühikäigupööretest piisab. Kusagil 2000–2500 pöörde ringis on piisav reipus täiesti olemas.

Ringrajal kihutades ei maksa muidugi nii säästlik olla: maksi-maalne pöördemoment 215 njuutonmeetrit on saadaval 5500 pöördel minutis ja tippvõimsus 197 hobujõudu 7250-l.

Linnaliikluses saab kärmema kohaltvõtu puhul hüpata käikudest üle, näiteks teiselt neljandale, rajal tulevad tihedalt paigutatud ülekanded kasuks – saab mootorist viimast võtta ning leida sobiva jõu ja kiiruse suhte iga kurvi jaoks.

Paigaltstardist saavutab sport-Clio sajakilomeetrise tunnikiiruse 6,9 sekundiga. Kesk-mine kütusekulu on 8,9 liitrit sajale kilomeetrile.