“Kolme mootoriga” auto – Subaru Outback

- -

Värskendatud Subaru Outbacki juht saab keskkonsoolil asuva lüliti abil valida, kas ta tahab endale parasjagu sportlikku või säästlikku autot.

Peale sportlikuma-saledama välimuse, soliidsema sisemuse ja ülekäidud vedrustuse on uudne ka nn kolm-mootorit-ühes-süsteem SI-Drive. Juht saab lüliti abil valida kolme programmi vahel – säästlik, sportlik ja eriti sportlik.

Mõni asi ei ole aga muutunud. Tipp-Outback on endiselt 245hobujõulise boksermootoriga, mõistagi on sel nelikvedu ja kruusateel tunneb ta end ülihästi – neelab augud sujuvalt ja isegi lahtisel killustikul püsib kontrolli all paremini paljudest teistest.

Outbacki hinnad algavad 429 900 kroonist, varasemale baashinnale on lisandunud 15 000 krooni. Varustusnimekiri on korralik, olulisemast on baasversioonil puudu vaid stabiilsuskontroll. 454 900 krooni maksval autol on seegi olemas. Tippmudelil on esiistmed elektriliselt reguleeritavad ja sõitjateruum viimistletud nahaga. Ksenoonlaternad, kliimaseade, istmesoojendused ja CD-vahetiga helisüsteem on kõigil versioonidel olemas.

Soliidse kujundusega interjööris on alumiiniumitooni detailid kombineeritud nahaga ja tumeda, hea väljanägemisega plastiga.

Kiire või ökonoomne?

Esmapilgul tundub, et rool on nuppude ja kangikestega liiga koormatud: kiirusehoidja, helisüsteemi, reisiarvuti ja SI-Drive’i nupud ning rooli taga veel käiguvahetuslabad. Sõidu ajal see arvamus muutub. Juhti ei sega nupurohkus sugugi, pigem vastupidi – otsetee paljude sõidu ajal vajatavate lülititeni ei sunni käsi roolilt tõstma.

Küll aga ei saa rahul olla kütusepaagi luugi avamishoovakese paigutusega. See on juhiukse kõrval põrandal – paigas, mis saab kindlasti poriseks. Plasthoovakesele võib ka kogemata peale astuda.

Pakiruum on üle keskmise mahutavusega ja istmed vaid ühe liigutusega pakiruumi põranda siledaks põhjaks klapitavad. Tagaistmel reisijatele jätkub ruumi piisavalt.

Kesktunnelil, käigukangi taga paikneb uus SI-Drive’i nupp: seda vajutades siirdub mootor ökonoomsesse režiimi, vasakule ja paremale pöörates vastavalt kas sportlikuks või eriti sportlikuks. Outbackile pakutakse seda süsteemi vaid automaatkäigukasti puhul.

Erinevus säästliku ja sportliku režiimi vahel on dünaamikas suur (lühikese testiaja tõttu kütusekulu ei mõõtnud): kui esimeses kiirendas Outback paigalt sajani rohkem kui tosina sekundiga, siis sportliku puhul alla üheksa sekundi. Eriti sportliku seadega langesid veel mõned sekundikümnendikud.

Lisaks mootori juhtarvuti programmivalikule mõjutavad SI-Drive’i nupupöörded ka käigukasti tööd – säästusõidu puhul vahetatakse käik üles võimalikult vara, eriti sportliku puhul lastakse mootor jõuliselt pöördesse. SI-Drive reageerib muudatustele välkkiirelt. Asudes möödasõidule ökonoomses seades ja tundes, et kiirendust jääb väheks, tähendab lüliti pööramine (saab kasutada ka roolil olevat klahvi) hetkelist muutust ning auto paiskub edasi kuuesilindrilise bokseri 245 hobujõu ja 297 njuutonmeetri vääriliselt.

Kiirenduse mõõtetulemuste selgituseks olgu lisatud, et erinevus SI-Drive’i iseloomustava 0–100 km/h aja ja testitulemustes toodud arvu vahel tuleneb erinevast metoodikast. Ehkki mõlemad on mõõdetud käigukasti automaatrežiimis ja SI-Drive’i kõige sportlikumas asendis, oli start erinev – tavapärasel kiirenduskatsel kõrgemate mootoripööretega, teisel juhul tühikäigult.

Sobib kruusateedele

Sügiseselt heitlike ilmade tõttu õnnestust Autolehel teha Outbackile vaid kolmveerand testi. Pidurduskatsete lõpp tähendas järjekordset vihmahoogu, mis kasvas sabinast tõsisemaks sajuks ja muutis asfaldi libedaks. Ajamõõtmisega slaalomi- ja põikekatse jäidki tegemata.

20sentimeetrise kliirensiga Outback ei ole sõiduomadustelt päris sõiduauto ega ka mitte maastikuauto. Asfaldisõidul kaldub kere kurvides küllalt palju, kuid mingit õõtsumist laines asfaldil ei teki. Sisemüra kategoorias on Outback tugev keskmine, ei ole liiga mürarikas ega hiirvaikne.

Pidurduskatsel sajalt kilomeetril tunnis saab Outback kolmel esimesel katsel pidama 38 meetriga, neljandal mõõdame 42 ja viiendal juba 44 meetrit – pidurid kuumenevad. Kui tavaliselt piirdume viie katsega, siis Outbacki otsustasime edasi piinata, et näha, mis juhtub. Õnneks rohkem ei midagi, 44 meetril pidurdusmaa stabiliseerus.

Pidurduskatsel teeme viis pidurdust järjest, laskmata piduritel jahtuda. Kindlasti ei tule sellist seeriat reaalses elus ette, pigem on tulemused üle kantavad võimalikule käitumisele sõidul mägedes või väga suurtel kiirustel.

Kruusateel liigub Outback kindlalt ja mugavalt. Vedrustus on piisavalt pehme ja pika käiguga, et summutada auke, ning sobiva mustriga rehvid ning muidugi nelikvedu (ja veel paljud pisiasjad) aitavad kaasa suunastabiilsusele.