Kia Sorento jaksab nüüd rohkem
sõit maastikul, haagise veovõime, varustus rabedus teesõidul, puudused ergonoomikas
Uuendatud Kia Sorento tähtsamad muudatused on toimunud kapoti all – turbodiisel on varasemast ühteaegu nii võimsam kui ökonoomsem.
Sorento 2,5liitrine mootor arendab nüüd 170 hobujõudu ning maksimaalne pöördemoment kasvas tänu muutuva geomeetriaga turbole 392 njuutonmeetrini – kasvud vastavalt 21 ja 25 protsenti. Lisaks oluliselt paremale dünaamikale on vähenenud ka kütusekulu. Kui enne põles automaatkäigukasti puhul saja kilomeetri läbimisel 8,9 liitrit, siis nüüd 8,6 liitrit diislikütust. Suurendati ka lubatud haagise massi, uus Sorento võib vedada kuni 3,5tonnist järelhaagist.
Võrreldes eelmise mudeliga, pole auto välimuses revolutsiooni toimunud, polnud ju vanalegi selles osas midagi ette heita. Küll on aga uued mõlemad kaitserauad, esi- ja tagalaternad, samuti radiaatorivõre ning veel mõned detailid.
Hinnad algavad 424 900 kroonist. Varustus on korralik juba baasversioonilgi. Tasub tähele panna, et ka tippmudelil, rohkem kui pool miljonit krooni maksval, on küll sõitjateruumi nahkpolsterdus, 17tollised valuveljed ja palju muud, kui endiselt vaid raadiovalmidus – kõlarid ja antenn on olemas, aga puudub raadio ise.
Karm loogika
Soliidses ja kvaliteetses sõitjateruumis leidub piisavalt panipaiku. Ergonoomikaga on samuti kõik korras, peale ühe erandi – miks küll oli vaja viia reisiarvuti näit lae all, sisepeegli kohal paiknevale ekraanile? Selle näitudes liikumiseks tuleb viia käsi asendisse, nagu avaks katuseluuki. Tee jälgimine ning ekraani silmitsemine üheaegselt ei tule aga kõne allagi.
Tagaistmel jagub jala- ja pearuumi piisavalt, miinuseks on liiga madalal paiknev istmepadi. 441-liitrist pakiruumi saab tagaistmete arvelt suurendada, kuid mitte ühe liigutusega – esmalt peatugi küljest, seejärel istmepadi üles ja kolmandaks seljatugi alla. Tagumine kaitseraud on pakiruumi ukse juures kaetud kriimustuskindla materjaliga.
Tavaoludes on Sorento kaherattaveoline, pöördlüliti abil saab valida kiire nelikveo või maastikukäigu. Tavapäratu on lahendus, et ka kiire nelikveo puhul lülitub stabiilsuskontroll (ESP) automaatselt välja. Kui sõit käib maastikul, on see ju mõistlik, kui aga juht tahab kasutada nelikvedu lihtsalt libedal kattel sõites, oleks paljudele tervislikum ESP tööle jätta.
Maastikul parem
Teesõiduomadustelt on redelraamil paikeva kerega Sorento n-ö vana kooli maastikauto – rabedavõitu, õõtsub ebatasasustel ning raputab aukudes. Sisemüra jääb seejuures tagasihoidlikuks: mootorit on küll kuulda, kuid mitte ülearu.
Maastikul laob Sorento aga trumbid lagedale: 208millimeetrine kliirens, lühikesed ülendid, pädev nelikvedu ja pika käiguga vedrustus lubavad igasuguste probleemideta ronida katsesõiduks olnud mahajäetud karjääris üles nii järskudest nõlvadest kui ka liivastest kohtadest.
Kombineerides maastikukäiku diiselmootori paindlikkusega, võib Sorentoga roomata üliaeglaselt, laveerida sel moel täpselt mööda kividest-kändudest, doseerida kiirust vastavalt vajadusele, et mitte lasta libedal nõlval rattaid libisema, või anda hoopis hobujõududele kannuseid.
Viiekäigulisel automaatkäigukastil on ka nn käsitsi lülitamise võimalus. See on abiks samuti maastikusõidul, kui on vaja rakendada suuremaid mootoripöördeid, kui käigukasti tavaloogika õigeks peab.
Peale 2,5liitrise ottomootori on valikus ka 3,3liitrine ottomootor, mis Eesti hinnakirjast puudub.
Maastikul võimekas, kuid teesõidus rabedavõitu. Pisipuudused ergonoomikas ja ESP toimimisloogikas.
Hind ja varustus
Disain
Sõitjateruum
Mootor ja jõuülekanne
Sõiduomadused
Tehnilised andmed |
---|
Hind484 900 kr |
MootorR-4, diisel 2497 cm3 |
Võimsus125 kW (170 hj) 3800 p/min |
Pöördemoment392 Nm 2000 p/min |
Käigukast5käiguline automaatkäigukast |
Tippkiirus182 km/h |
Kiirendus12,3 s |
Kütusekulu8,6 l / 100 km |
Hooldevälp- |
Varustus |
---|
ABSolemas |
ESPolemas |
Roolivõimendiolemas |
Kesklukustusolemas |
Konditsioneerolemas |
Istmesoojendusolemas |
Valueveljedolemas |
Cd-mängijaolemas |
El. aknad0 |
Turvapadjad0 |