Igapäevaselt sportlik Megane

vedrustus ja mootor ebamäärane roolitunnetus

Megane’i erimudel GT on mõeldud neile, kes soovivad igapäevasõidukiks sportlikumat sõiduriista, kuid 200 ja rohkemat hobujõudu liigseks luksuseks peavad.

Välimuses hakkavad silma tumeda metalliku karva 17tollised kergrattad, mõõdukas spoileriring, mattkroomist esivõre, tilluke tagaspoiler ning kaks väljalasketoru tagumise kaitseraua GT-märgistusega alaosas.

Eritunnuseid on jätkunud ka siseruumi, alates GT-tähistusega nahksest roolirattast ja perforeeritud alumiiniumpedaalidest kuni vormikate sportistmeteni.

Õnneks ei ole GT juures piirdutud ainult silmaga nähtavate atribuutidega, sportlikku lihvi on saanud ka auto vedrustus. Sportlikult jäik, loeb see hoolega üles peaaegu kõik tee ebatasasused, kuid teravaid lööke sõitjateni ei jõua. Kiirel sõidul on vedrustus omas elemendis, kere kaldumine väike ning rattad püsivad kindlalt maas ka järsemates kurvisõiduelementides.

Rool pakub vedrustusest veidi kehvemat tunnetust ja nõuab harjumist. Ebamäärasust esineb just käänulisematel teelõikudel. Käigud lülituvad täpselt, samas võiksid kangi liikumisteed lühemad olla.

GT-d pakutakse kaheliitriste turbomootoritega, bensiini tarbiv arendab 163 hj ning diisel 150 hj. Mõlemad on ühendatud kuuekäigulise manuaalkäigukastiga.

Vaikne minek

Proovitud bensiinimootor pakub Megane’ile head küüti ning vähemalt maan­teel ei kuluta ka ülemäära kütust (proovis keskmiselt 7,4 l / 100 km). Küll võib mõni puudust tunda sportlikust helitaustast, sest mootori hääl on hästi summutatud ja mehisemat mürinat kostab autosse vaid kõige kõvematel kiirendustel.

Samas on hea heliisolatsioon omal kohal tähise GT algsemat tähendust järgides – pikkade vahemaade kiirel läbimisel. Viimasele aitavad igati kaasa ka head tuge pakkuvad istmed, eeskujulik suunastabiilsus ning näiteks automaatset kliimaseadet ja CD/MP3-mängijat sisaldav mugavusvarustus.