Ameerika “jaapanlane” Eesti teedel

- -

Hoolimata robustsevõitu välimusest, ühendab Honda Ridgeline pikapi ja maastikuauto vägagi tsiviliseeritud moel.

Ameerika turu tarvis valmistatav Ridgeline ei kuulu ametlikult Honda mudeliritta Eestis. Honda pikapi tõi Eestisse sama marki sõidukite edasimüüja Catwees, auto võeti ARKis arvele üksiksõiduki tüübikinnitusega.

Mõistagi saab Ridgeline’i Catweesist osta, kuid mitte päris nii nagu Euroopa turule toodetavaid mudeleid. Sammud tuleb seada kasutatud autode salongi, garantii osas tuleb ostjal kokku leppida Catweesiga. Kui aga Honda valmistaks Ridgeline’i Euroopa turule, võib CR-V edu taustal oletada, et see teeks veel õnnelikumaks nii džiibihullud eestlased kui Honda-müüjad.

Eestis konkureerib odavaimas versioonis 689 000 krooni maksev Ridgeline luksuslikumate pikapitega, eelkõige Nissan Navaraga (tippmudel 624 900 krooni). Varustust lisades saab viia selle hinna lähemale ka Chverolet Avalanche’i 919 000kroonisele hindade alguspiirile. Muidugi on selline võrdlus sobilik pigem taustsüsteemi loomiseks kui otseseks kõrvutamiseks, sest nagu öeldud – Ridgeline pole ju n-ö tavamüügis.

Valgustatud veokast

Honda pikapi madalaima, RT-varustustaseme plussiks on pikapi kohta mitte just tavalised kaheksa turvapatja, peamisteks miinusteks hinda arvestades automaatse kliimaseadme ja istmesoojenduste puudumine. Kallimatel versioonidel need mõistagi leiduvad, samuti sõitjateruumi nahkpolsterdus.

Pikapid muutuvad kujustuselt järjest silmatorkavamaks ning pehmelt öeldes pole Ridgeline erand. Raskemalt väljendudes on tegu ikka väga eriskummalise välimusega sõidukiga. Peamise aktsendi annavad katuselt alguse saavad, alul järsult ja tagapool libamisi langevad kastiääred. Need peidavad ülemises osas kasti valgusteid ja peaksid küllalt tõhusalt kaitsma laadungit ka esirataste ülespaisatava pori eest.

Just, lugesite õigesti, Ridgeline’i kast on valgustatud. Kel on tulnud kord pimedas koormarihmasid lahti harutada või hoopis laadungit korralikult kinnitada, oskab nende valgustite väärtust hinnata. Tõsi, kopaga kivikoormat peale tõstes võib lambid purustada, kuid tõenäosus, et Ridgeline sellisele tööle satub, pole kuigi suur. Veokasti all peitub lukustatav pakiruum, seegi pole pikapitel sugugi tavaline. Nagu ka võimalus avada kasti tagaluuki nii alla kui küljele.

Avar kabiin

Kandevõimelt jääb Ridgeline keskpäraseks, võib turjale võtta ligi 700 kilogrammi, tublimad suudavad üle tonni. Haagise veos kuulub aga Honda pikap meistriklassi – 3,5 tonni võib sappa haakida.

Kabiin mahutab viis inimest, seejuures pole teine istmerida sugugi vaestele sugulastele. Sinna pääseb läbi täismõõdus ukseava ning istmepadja arvelt pole püütud jalaruumi juurde võita, seda jätkub niikuinii. Kui keskmine koht vaba, saab seljatoest välja klappida topsihoidikutega käetoe.

Juhil siiski nii ei vea, nimelt pole rool sügavuti reguleeritav ja vähemalt siinkirjutajal tekkis raskusi õige sõiduasendi leidmisel – kui käed olid roolil hästi, jäid jalad krõnksu, kui jalad paigas, tuli rooli keerata peaaegu sirgete kätega. Ruumi jätkub esiritta muidugi lahedalt, panipaiku samuti.

Massiivne armatuurlaud kannab nuppe, mille kasutamine pole probleem ka maastikul rappuvas autos. Jänkilikult paikneb automaatkäigukasti valits roolisambal ning raadio ei mängi sagedusi, millel koma järele kirjutatakse paarisarv.

Kuna tegemist on maastikuauto-pikapiga, pole sisustusmaterjalide kallal põhjust no­ri­da. Eebenipuud ja seemisnahka sealt ei leia, karjuvalt odavat plasti kah mitte.

Sõiduomadustelt on Ridgeline ületamatu – nii mugavat ja vaikset minekut teistel pikapitel ei kohta. Kõigil neljal rattal sõltumatu vedrustusega Ridgeline’i sõidumugavust võib liialdamata võrrelda paremate linnadžiipide pakutavaga. Seejuures pole vedrustust sugugi väga pehmesse seadesse viidud, kindlust jätkub ka juhitavuskatsetele testiplatsil. Kruusateel tunneb Ridgeline end kodus, treppi sõidetud lõigud ei heiduta, vedrustus suudab probleemideta jälgida teepinna iseärasusi.

Vaid bensiinimootor

3,5liitrine mootor koos automaatkäigukastiga annavad 0–100 km/h kiirenduseks 9,5 sekundit. Kütust kahetonnise tühimassiga ja 5,2 meetri pikkuse pikapi liigutamiseks muidugi kulub – kirjade järgi linnas 14,4 ja maanteel 10,1 liitrit. Ja diiselmootorit Ameerika-Hondale ei pakuta.

Tavaoludes siirdub veojõud vaid esiteljele, haarde halvenemisel lülitatakse appi tagarattad. Sõltuvalt oludest võib tagaratastele osaks saada kuni 70 protsenti veojõust. Nupuvajutusega saab tagadiferentsiaali ka lukustada.

-

Hind ja varustus

Disain

Sõitjateruum

Mootor ja jõuülekanne

Sõiduomadused

Tehnilised andmed
Hind689 000 kr
MootorV-6, otto, 3471 cm3
Võimsus187 kW (254 hj) 5750 p/min
Pöördemoment332 Nm 4500 p/min
Käigukast5käiguline automaatkäigukast
Tippkiirusandmed puuduvad
Kiirendus9,5 s
Kütusekulu14,4/10,1 l / 100 km
Hooldevälpnäidiku järgi
Varustus
ABSolemas
ESPolemas
Roolivõimendiolemas
Kesklukustusolemas
Konditsioneerolemas
Istmesoojendusolemas
Valueveljedolemas
Cd-mängijaolemas
El. aknad0
Turvapadjad8
Otsing salvestatud.
Edaspidi leiad selle otsinguväljalt.