Mahukas, aga väike

ruumikus, ümberseatav siseruum, hea turbomootor tülikas istmesüsteem, ebamugav kõrvalistuja iste

Linnaautost minimahtuniversaaliks kasvanud Renault Grand Modus võib osutuda väga huvipakkuvaks sõidukiks ajal, mil ennustatakse väiksemõõduliste autode müügi kasvu. Ühes kompaktsete välismõõtmetega pakub Grand Modus tõeliselt praktilist siseruumi.

Siiski teeb Renault edasi ka 16 cm võrra lühemat tava-Modust, kuid autopaari seast asisem variant on kahtlemata Grand Modus. Tegu on rivaaliga Opel Merivale ja Nissan Note’ile. Autod on lähedased mõõtmetelt ning ka hinnalt, kuigi Grand Moduse hinnakiri pole veel kinnitatud. Baasmudelina 192 000 krooni maksvast Merivast kujunevat Grand Modus umbkaudu viis protsenti odavamaks ehk umbes sama kalliks kui odavaim, 180 000 krooni maksev Note.

Pagas sõidule kaasa

Neljameetrisele pikkusele vaatamata mahutab Grand Modus lahedalt neli täiskasvanut ning erinevalt Modusest ka arvestatava koguse pagasit – nimelt 410 liitrit. Tagaistet tahapoole nihutades suureneb tagaistujate jalaruum ja kahaneb pakiruum, kuid vähemalt 305 liitrit jääb pagasile siiski alles. Tava-Modus ei paku nii palju ka tagaiste kõige eesmises asendis.

Liiga palju panipaiku

Suuremate esemete veol saab tagaistme seljatoe maha klappida, kuid see jätab põrandasse suure astme. Terve istme saab seejärel vastu esiistmete seljatugesid üles klappida, kuid kokkuvõttes on see süsteem palju tülikam ja vanamoodsam kui rivaali Meriva juba 2003. aastast pakutav Flex-Space-istmesüsteem.

Küll jääb Meriva Grand Modusele alla sõitjateruumis peituvate panipaikade rohkuselt ja võib-olla on Renault nendega ehk isegi pisut liiale läinud. Sahtel esiistmete all, laegas armatuurlauas juhi ees ja sala­laegas põrandas on küll tänuväärsed, kuid mitte kõrvalistuja istmepadjas peituv panipaik, mis tekitab istmesse ebameeldiva voldi ja häirib istumist. Külgtuge pakuvad istmed juba niigi liiga vähe.

Kõrvalistuja välja arvatud, mugavuse üle siiski kurta ei tule, sest vedrustus saab ebatasasustega rahuldaval moel hakkama. Sõites on siiski tunda mõningast kõikumist ja õõtsumist, kuid tegu polegi kiire sõidu autoga. Prooviautol oli väike bensiinimootor, mis annab tänu ülelaadimisele siiski muljetavaldavad 100 hobujõudu. Neid on autole omajagu, ülejäänud liiklusele ei õnnestunud jalgu jääda isegi kiirteel.