Uutmoodi Subaru

mootoriomadused, tervikuna kõrgel tasemel, suhteliselt soodne diiselmootoriga autode kättesaadavus, lühike hooldusvälp

Diiselmootoriga autode müük kasvab Euroopas aasta-aastalt, nii on sunnitud seda tüüpi jõuallikaid valmistama ka need, kes traditsiooniliselt vaid ottomootoritega autosid müüvad. Paari aasta eest tegi võimsa etteaste Honda, nüüd on järjekord Subaru käes.

Otse loomulikult on diisel Subarule omaselt tüübilt bokser ja ühenduses nelikveoga. Väidetavalt võttis mootori väljatöötamine aega seitse aastat. Miks nii kaua? Asjaomased ütlevad, et enne ei saanud uut asja esitleda, kui see täiuslik oli – ning nüüd olevat. Omas klassis peaaegu igalt näitajalt parim – säästlikem, kiireim, vaikseim, kõige puhtamate heitgaasidega jne. Lisaks kasutusomadustele taheti veenduda mootori absoluutses töökindluses. Esialgu hakatakse diislitega varustama Outbacki ja Legacyt, sügisel saabub uus Forester ning aasta lõpus diisliga Impreza.

Natuke tehnikast – Subaru diisel on neljasilindriline, ühistorusissepritsega, muutuva geomeetriaga turboga ning mõõtmetelt haruldaselt väike – selle pikkus on vaid 35,3 cm. Kuna vastassuunas liikuvad kolvid tasakaalustavad üksteist, ei nähtud vajadust eraldi tasakaalustusvõllide järele. Kaheliitrisest töömahust kätte saadud 150 hobujõudu pole tänasel päeval enam mingi ulme – BMW sama mahuga diisel annab juba 177 hobust, kuid 350 Nm pöördemomenti on tippsaavutus.

Omapärane helitaust

Tühikäigul töötab bokser-diisel pigem diisli kui bokseri häälega. Väljas kuulates tekitavad lubadused ülivaiksest sõitjateruumist kahtlusi, sisse istudes tuleb aga tunnistada, et heliisolatsiooni oskab Subaru paigaldada küll. Helitaust, mida Outback sõidul tekitab, on õige eriskummaline – kohalt võttes on selgelt kuulda traditsiooniline diisliplagin, enne 2000 mootoripööret tuleb sekka jõuline hääl väljalaskest ning kõrgematel pööretel iseloomulik bokseriurin. Rahulikult sõites hiilgab sõitjateruum tasasusega, eriti maan­teel kulgedes.

Tulekul ka automaatkäigukast

Maksimaalset pöördemomenti lubatakse juba 1800 mootoripöördel, praktikas – näiteks möödasõitudel – tuleb siiski käik alla vahetada ning tahhomeetri osuti saata kuskil 2500ni, just seal on kiirendus kõige magusam. Viiekäigulist käigukasti on varasemaga võrreldes muudetud, õige varsti lubatakse siiski juba kuuekäigulist ning järgmise aasta jooksul ka automaatkäigukasti.

Viimane kombinatsioon on, muide, seni Jaapani autotootjatele ületamatuks raskuseks osutunud ning kindlasti ka paljud kliendid konkurentide juurde sundinud. Sõiduomadustelt tuleb eelis anda Legacyle – see on kõrgest ja pehmepoolsest Outbackist palju konkreetsem.

Keskmine kütusekulu jäi proovisõidul pardaarvuti teatel lubatud keskmise 5,8 liitri juurde (sõites peamiselt maanteel), kuid rahulikuma maneeriga juhid said hakkama ka liiter vähemaga. Et ka kiirendus 0–100 km/h võtab aega 9,2 sekundit (Legacy sedaanil 8,7 sekundit), on diisel nii märgatavalt kiirem kui ka säästlikum kui 2,5liitrine bensiini-Outback.

Väliselt eristab diiselautosid tava-Subarutest õhuvõtuavaga mootorikate. Uus, kütuse kokkuhoiust inspireeritud on elektriline roolivõimendi, tugevdatud on esivedrustust. Sõitjateruumist puudub aeglusti kang, põhjendusega, et seda polevatki tarvis – diisli parem pöördemoment madalatel pööretel võimaldab maastikul ilma hakkama saada. Nelikveoskeemis mingeid korrektuure ei tehtud.

Osta saavad vähesed

Müügile jõuavad diiselmootoritega Subarud Eestis märtsis, kuid kuna üle Euroopa on esitatud juba sedavõrd palju tellimusi, et tehas neid täita ei suuda, võib auto saamine problemaatiliseks osutuda. Eriti kui peaksite soovima universaalkeret. Kui lepite vähempopulaarse sedaan-Legacyga, on seis tõenäoliselt lihtsam.

Äsjase teate järgi muutuvad kõik uued Subarud mitmekümmend tuhat krooni odavamaks, nii on ka diislite hinnad konkurentsivõimelised – Outbacki saab kätte 398 900 ja Legacy sedaani 368 900 krooniga. Vahed 2,5liitrise ottomootoritega jäävad paarikümne tuhande krooni juurde.