Citroën naases konkurentsi

välimus, mugavus, diiselmootor mitte kõige ruumikam, segane keskkonsool ja roolinupustik, bensiinimootor

Talendikate konkurentide taustal ei saanudki Citroën oma senist C5 asendada millegi muuga kui nii väliselt kui ka sisemiselt totaalselt muutunud uudismudeliga.

Totaalne muutumine on näha juba esimesest pilgust uuele C5-le. Senise üsna näotu kujustuse on asendanud dünaamilisem, paremate proportsioonidega ja lausa silmipaitav disain. Nähtavad on positiivsed mõjutused nii Audilt kui ka Lexuselt, üdini citroënlikud on üksnes esi- ja tagaülendi proportsioonid – esimene venitatult pikk ja tagumine võimalikult lühike nagu Citroënidel muiste.

Mõned citroënlikud vigurid, kuigi hoopis vähem kui vanasti, avalduvad ka sõitjateruumis. Roolikese on pöördumatult paigas nagu Citroën C4-l, et tagada juhi turvapadja optimaalne asend igas sõidusituatsioonis. Vähem tervitatav on seejuures nuppude laviin, mis rooli katab, kandudes ühtlasi ka keskkonsoolile, mis on tillukesi nuppe täispikitud nagu eelkäijalgi.

Käsitsetavus ei ole seega Citroëni plusse, küll aga mugavus. Neli täiskasvanut reisivad uue C5-ga meeleldi, viies aga mitte, sest tema pea riivab taga keskmisel istmekohal lage. Kasvanud välismõõtmeid silmas pidades oodanuks uuelt C5-lt rohkem ruumikust, seda eriti võrreldes sama suurte konkurentide Ford Mondeo või Volkswagen Passatiga.

Täiesti ainulaadne ükskõik millise rivaaliga võrreldes on aga Citroëni vedrustuse valik – nimelt pakutakse sellele nii terasest vedrustust kui ka hüdropneumaatiliselt toimivat. Viimane on saadaval koos võimsamate mootoritega, samas kui bensiini- ja diiselmootoriga baasmudelid peavad läbi ajama terasvedrustusega. Prantslaslikult mugav on C5 mõlema vedrustusega, kuid terasvedrustuse puhul iseloomustab juhitavust mõningane raskepärasus. Hüdrovedrustus võimaldab valikut mugavuse ja sportlikkuse vahel ning kõige sportlikumas seades pakub terasvedrustusest tunduvalt sportlikumat juhitavust. Kes aga keskklassi sedaanilt sportlikkust ei oota, saab kenasti hakkama ka terasvedrustusega.

Sõidukogemuse põhjal tundub, et mootorit on siiski lihtsam valida. Proovisõidul Portugalis oli ajakirjanike kasutada terasvedrustusega bensiinimootoriga (143 hj) mudel ja hüdrovedrustusega diiselauto (173 hj).

Kuigi bensiinimudel tuleb hinnalt kindlasti palju odavam, on seda raske soovitada. Esiteks on ta muidu vaikses autos suurim müratekitaja ning teiseks ülimalt uimane, eriti kolmandast käigust alates. Kiirteel rida vahetades ja kiirendades tekkis lausa hirm, et auto ei kogugi kiirust ning tagant tulija sõidab otsa.

173 hj diisel on hoopis teisest puust ja tõenäoliselt parim jõuallikas C5 laias mootorivalikus. Esiteks töötab ta nii kiirendades kui ka püsikiirusel bensiinimootorist vaiksemalt ja teiseks pakub dünaamikat, mis autole au teeb. Sestap tasub võimalusel just see valida, veel võimsamal kuuesilindrilisel diislil näib tehnilisi andmeid kõrvutades (sama kiire, palju janusem) vähe mõttekust olevat.

C5 hinnakirjast on esialgu teada üksnes baashind – 1,8liitrise bensiinimootoriga (127 hj) mudeli saab 309 900 krooniga. Sama võimsa mootoriga Mondeo maksab 311 900 krooni, Passat 304 900 krooni.