Limusiin massidele

ruumikus, pakiruum, sõiduomadused, mootorid välisdisain

Võib suure kindlusega öelda, et Škoda uus lipulaev Superb on omas klassis kõige ruumikam ja praktilisem auto. See on paljude jaoks esmatähtis, kuid kas ka Superbi ülejäänud omadused on ambitsioonika nime väärilised?

Kui Superbi mõne kuu eest esitleti, üllatas see huvilisi uudse keretüübiga, mis ühendab endas klassikalise sedaani ja viieukselise luukpära. Nimelt võib avada ainult pakiruumiluugi metallosa nagu sedaanil või metallosa koos tagaklaasiga nagu luukpäral. Selline lahendus kulub praktikas marjaks, kui vaja pidevalt transportida erineva suurusega esemeid.

Kõikvõimaliku transportimisega tuleb Superb toime ülihästi. Pakiruum on hiigelsuur ning sõitjateruumis – eriti tagaistmel – on ruumi lausa meeletult. Ühelgi teisel keskklassi autol ei ole taga nii palju jalaruumi, sõites on tunne, justkui viibiks limusiinis. Kohane on võrdlus luksusklassi sõidukitega, mille nn pika kerega versioonid pakuvad sarnast avarust. Kuid siin avaldub ka Superbi väike miinus, sest kolmekesi kõrvuti istuma Škodasse nii hästi ei mahu.

Superbi baasvarustus on senisest nii turvalisuses kui ka mugavuses tublisti parem. Lisavarustuse seast leiab huvitava detailina vasakpoolse tagaukse sisse hoiustatud vihmavarju ning uudsed adaptiivsed esituled AFS, mille valgusvihu kuju muutub vastavalt oludele. Tõenäoliselt jõuab Škoda leiutis edaspidi ka teistele Volkswageni grupi autodele.

Superbi armatuurlaua kujustus on segu Audidel ja suurematel Volkswagenitel nähtust ning Škoda koostekvaliteet on väga korralik, kuigi mitte päris Audi tasemel. Võrdlus kontsernikaaslastega on sobilik ka Superbi sõiduomaduste kirjeldamisel. Rool on sobivalt raske, käigud lülituvad puhtalt ja täpselt ning vedrustus käitub soliidselt ja konkreetselt.

Teadupärast on tegu üsna koguka autoga (pikkus 4,84 meetrit), mistõttu Austria kitsad mägiteed ei saagi sellele väga hästi sobida. Küll aga on Superb omas elemendis kiirteel, kus müratase jääb väga madalaks isegi kiirustel üle 160 km/h. Lõplikke järeldusi ei saa müra suhtes esialgu teha, sest Austria ja Saksamaa sileda kattega asfalt on meie karedatest teedest üsna erinev.

Samuti tuleb sõidumugavuse lõplikuks hindamiseks oodata proovisõitu Eesti teedel, kuigi põgusa mulje järgi tundus Superb liiga jäigaks timmitud Audi A4-st või Mazda6-st parem. Superbi kapoti alla saab Volkswageni lõputust mootorivalikust jõuallikaid 1,4liitrisest 3,6liitriseni. 1,4liitrine mootor 5. seeria BMW suuruses autos tundub esmapilgul rumala naljana, kuid tegu on turbomootoriga, mille 125 hobujõudu teevad selle võimsamaks nii Mazda6 kui ka Ford Mondeo baasmootorist.

Nõrgim jõuallikas on Superbi mootorivalikus hoopis 1,9liitrine 105hobujõuline diisel, mida jääb praktikas tõesti kohati väheks. Parem valik on kaheliitrine (140 hj) ja veel parem uus ühistorupritsega diisel (170 hj). Proovisõiduautol oli 1,8liitrine turbomootor (160 hj), mis on erinevatele Audidele-Volkswagenitele paigaldatuna juba rohkelt kiita on saanud. Ka Superbi jaoks on tegu ideaalilähedase jõuallikaga ja praegust diislikütuse hinda arvestades ilmselt ka parima valikuga.

Priiskajad võivad muidugi minna täispangale ja valida 3,6liitrise V-6 (260 hj). Nii suurt mootorit pole Superbile varem paigaldatud. See käib kokku Haldex-nelikveoskeemiga (Superbil samuti uudis) ning kuuekäigulise DSG-käigukastiga. Superbi tippmudel on turvaliselt kiire auto, kuigi selle hääletämber valmistas kerge pettumuse.

Superb jõuab Eestis müügile augustis, kuid selle hinnad pole veel teada. Esialgse info kohaselt on Škodal aga siingi trump varuks, sest nähtavasti ei kujune need senistest oluliselt kõrgemaks. Baashind võib jääda alla 290 000 krooni ja seda koos senisest palju parema baasvarustusega. Kas Škoda meetünnis lõpuks ka mõni tõrvatilk leidub? Leidub ja pealegi veel üsna suur. Levinud hinnangute kohaselt on uue Superbi välisdisain ebaõnnestunud. Auto näib külgvaates väljaveninud, tagantvaates kitsaks kokku surutud ja ilmutab mingit iseloomu üksnes eestvaates. Aga kuna tegu on subjektiivse aspektiga, ei mängi see autole kõrge lõpphinde andmisel kõige suuremat rolli.