Kugal jätkub hoogu välimusest kaugemale

juhitavus, sõitjateruumi mugavus, hea varustus, disain väike pakiruum, puudub mootori- ja käigukastivalik

Kui nii mõnigi kord paneb linnadžiibi sportlikkust toonitav välimus kukalt kratsima, siis Ford Kuga disain ei peta – hoogu jätkub mujalegi kui vaid plekivoltidesse.

Pole liialdus öelda, et Kuga sõidab asfaldil nagu hea sõiduauto. Vaade juhikohalt on küll maastikuautolik, kuid istmed pakuvad paremat külgtuge kui mõnel sportlikul sõiduautol ning asfaldikurvides kaldumine jääb väiksemaks kui maastikusuutlikel autodel harjumuspärane.

Küllap arvestasid konstruktorid, et enamik linnadžiipe ei satu kunagi maastikule. Sestap leidub valikus ka vaid esiveoline mudel – tõepoolest, milleks kulutada nelikveole raha nii autot ostes kui hiljem pidades (kas või suurem kütusekulu), kuid seda vaja ei lähe.

Aga hoogu tuleb Kugale veelgi juurde, kui hetkel ainsaks mootorivõimaluseks olevale kaheliitrisele diislile lisandub veel käesoleval aastal 2,5liitrine 200hobujõuline bensiinimootor.

Kõrge baashind

Kuga hinnad algavad 394 900 kroonist, selle eest saab esiveolise mudeli, nelikveoline maksab 26 000 krooni rohkem. Rivaalidega võrreldes on Kuga alghind üpriski kallis, nelikveolise Honda CR-V hinnad stardivad 349 000 kroonist, Renault Koleosel esiveolisena 299 900 kroonist. Tuleb aga tähele panna, et Kuga valikus pole rivaalidega võrreldavat nn baasmootorit – diiselmootoriga CR-V maksab aga 426 000 krooni, nelikveoline diisel-Koleos 399 900 krooni.

Varustusega pole Kuga baastasemelgi kokku hoitud: isegi kui nõudmised on tagasihoidlikust suuremad, piisab juba odavamaist Trend-paketist. Titanium- ehk kõrgemal varustustasemel lisanduvad olulisemast kiirusehoidik ja vihmaanduriga klaasipuhastid, mõlemad saab ka eraldi Trendile juurde osta.

Üks väike “kiiks” varustuses siiski leidub: nimelt kuulub võtmeta käivitussüsteem (piisab nupuvajutusest) põhinimekirja, kuid võtmeta uste avamise võimalus tuleb juurde osta – kui võtmepult juba uste avamiseks taskust välja otsitud, pole ju enam vahet, kas pista see süütelukku või mõnda panipaika juhikoha ümbruses. Ahvatlus 10 400krooniseks väljaminekuks võtmete kesklukustuse soetamiseks on igatahes loodud.

Soliidse materjalivaliku ning kujustusega sõitjateruumis ei kummita ruumipuudus esi- ega tagaistmel. Tagaistmepadi on märkimisväärselt mugav: istmepadi piisavalt pikk ja ka sobiva kaldega – mõnelgi väiksel linnadžiibil jääb just tagaistmel ruumi väheks.

Pakiruumi maht vannub aga mitmele rivaalile alla: varurattaga versioonil 360 l, rehviparanduskomplektiga 410. Näiteks Honda CR-V-l mahutab pakiruum üle poole kuupmeetri, Koleosel 450 liitrit.

Kindel minek

Kuga juhitavus kuulub linnadžiipide kõrgemasse klassi – kindel ja rahulik minek on kombineeritud hea tunnetuse ja vilka reageerimisega roolile. Kaheliitrine diiselmootor töötab viimistletult ning annab turbo toel jõulise möödasõidukiirenduse.

Nelikveosüsteem lülitab esimestele ratastele tagumisi appi vastavalt vajadusele, olles võimeline seadma veojõusuhet 90:10 ühtlase kiirusega sõidul suhteni 50:50. Lülitustel arvestab Haldexi siduriga süsteem lisaks esirataste läbilibisemisele ka mitmeid muid asjaolusid: näiteks rooli asendit, külgkiirendust, ka seda, kas juht vajutas gaasipedaalile järsult või sujuvalt ning palju muid pisiasju. 188millimeetrine kliirens on piisav sõiduks kehvadel teedel ja kergemal maastikurajal.

Kruusateel püsib Kuga kindlalt kursil, veojõu ümberjagamine jääb märkamatuks – kurvis käitub auto rahulikult, välja kiirendab jõuliselt. Liivastel nõlvadel saavutab siiski parema tulemuse kui stabiilsuskontroll välja lülitada, sest viimane kipub rataste libisemise pärssimisel liigset agarust üles näitama, eriti kui tõusu ei saa võtta otse, vaid tuleb autot ka roolida.

Kruusateel ilmneb ka sportlikkuse medali teine külg: linnadžiipide seas ühe jäigema vedrustusega Kuga pole väljakannatamatult ebamugav, kuid näiteks nii CR-V kui Koleos pakuvad auklikul teel mugavamat minekut.