Murano: mugavus kiiruse kastmes

varustus, mugavus valikus vaid üks mootor ja käigukast

Isegi rohkem kui 250 hobujõudu tunduvad Muranos mugavusvarustusena, rääkimata muust, mis selle märgusõna alla tavapäraselt liigitub.

Murano ostja ei saa autosalongis müüja küsimuse peale, millist lisavarustus härra või proua soovib, hooletult visata, ah pange kõik, sel lihtsal põhjusel, et niikuinii on juba peaaegu kõik 649 900kroonise baashinna sees. Näiteks nii esi- kui ka tagaistme soojendused, elektriliselt klapitavad tagaistmed, kuus plaati mahutav CD-mängija, kahte tsooni töötav kliimaseade, nahkpolster, kaks parkimiskaamerat jne.

Peaaegu oli öeldud vaid sellepärast, et kui maksta 70 000 krooni enam ja valida Murano teine versioon, kaks neid ongi, saab olulisemast lisaks veel 11kõlariga Bose helisüsteemi, kaks klaasist katuseluuki ja elektriliselt avatava ja suletava tagaukse. Lisavarustuse nimekirjas leidub täpselt üks asi: laes asuv DVD-süsteem tagaistujatele.

Süütevõti jääb taskusse

Kui eelmise põlve Muranole sai ette heita sõitjateruumi mõningate materjalide sobimatut odavailmelisust, siis uuel mudelil viga parandati, need vastavad täiesti auto hinnasildile. Ruumi jagub lahedalt nii esi- kui ka tagaistmele, ning pääs nendele sujub hõlpsalt.

Mugavusest veel niipalju, et mootori käivitamiseks võib süütevõti taskusse jääda, piisab nupuvajutusest. Eriti hõlpsalt käib pakiruumi suurendamine – tagaistme seljatoe langetamiseks pole tarvis pugeda pakiruumi ega joosta ümber auto, et pool tagaistme seljatoest langetada ühe ja teine pool teise külgukse vahelt. Tõmme pakiruumis asuvast hoovast vabastab selle lukustusest ja vedru teeb ülejäänud töö. Uuesti üles tõstavad seljatoe elektrimootorid. Pakiruumile lisab praktilisust selle sektoriteks jagamise võimalus, miinus on aga rivaalidele, näiteks Subaru Tribecale ja Mazda CX-7le alla jääv 400liitrine maht.

Rohkem võimsust

Ehkki välisilmelt on uus Murano selgelt oma isa poeg, pole Nissani teatel ükski kerepaneel eelkäijaga sama. Küll tehti aga radikaalseimad muudatusi auto tehnikaga – uus Murano baseerub Nissani uuel D-segmendi platvormil, uus on ka tagavedrustus. Praktikas rakendub see teadmine täpsemas, sõiduautolikumas juhitavuses, kuid endiselt ei ole kadunud kuhugi varasemat mudelitki iseloomustanud pehme minek kehvades teeoludes.

Murano sõitjateruum on õnnestunud muuta väga vaikseks, meetmeid, mida Nissan selleks rakendas, saab loetleda alates mootoripatjadest kuni paksema heliisolatsioonimaterjalini auto põrandal.

3,5liitrine V-6-mootor käidi põhjalikult üle, tulemuseks ühtaegu suurenenud võimsus, kuid samal ajal langenud kütusekulu. Lisandunud 22 hobujõudu tähendavad 256hobujõulist võimsust ja paremat dünaamikat, kuid keskmiselt tarbib Murano 10,9 liitrit kütust sajale kilomeetrile, 1,4 liitrit vähem kui eelkäija. Kes arvab, et säärane hobujõukari lisab mugavale ja viisakale Muranole tubli annuse metsikust või isegi pahelisust, eksib. Koostöös variaatorkäigukastiga on kiirendus küll jõuline, kuid äärmiselt sujuv ja ilma igasuguste eriefektideta. Paraku on aga kombinatsioon V-6-mootor pluss astmeteta käigukast ainus võimalus, ei mingeid muid mootoreid ega käigukaste. Tulevikus on siiski oodata diiselmootoriga versiooni.

Kriimustuskindlam värv

Murano nelikveosüsteem jagab veojõudu ümber esi- ja tagarataste vahel vastavalt sõiduoludele. Juht saab nupuvajutusega nelikveo madalamatel kiirustel sõiduks ka lukustada.

Ehkki 18-sentimeetrise kliirensiga Murano eriline maastikuhunt ei ole, peaks neid, kes siiski satuvad sellega näiteks harva kasutatavatele metsateedele, rõõmustama eriline tavapärasest kriimustuskindlam värv. Selle koostises leidub ülielastne vaik, mis parandab tekkinud väiksemad täkked ja aitab ära hoida kahjustusi värvi aluskihile.