Moekas linnaauto Splash

disain, säästlikkus, varustus, ruumikus nõrk mootor, sisemüra

Eestis väikeautosid uuena kuigi edukalt ei müüda, kuid kui neis suudetakse Suzuki Splashi moel ühendada säästlikkusega atraktiivne disain ja pereautolegi sobiv ruumikus, pole populaarsuse kasv mägede taga.

Splash on Suzuki valikus väikseim mudel, mida toodetakse Ungaris. Muide koos Opel Agilaga, millest kirjutasime kevadel. Kuigi müügile jõudis meil esimesena Opel, kuulub sõsarautode loomise au tegelikult just Jaapani firmale. Splash ja Agila kasutavad Suzuki Swifti lühendatud teljevahega platvormi, kogu tehnika pärineb samuti Suzukilt (v.a diiselmootor, mida Eestis ei pakuta). Erinevad neil autol vaid esituled, mootorikate, pamperid ning margiomased tunnusmärgid.

Neljale paras

Mõõtmete järgi on Splash ebaproportsionaalselt kõrge, kuid disaineritele tuleb au anda: auto ise ei tundu ühegi nurga alt ebaloomulikult kiitsakas. Vastupidi, erksavärvilisena on see väikeautodest üks nägusamaid. Ning just tänu kõrgusele ka üks ruumikamaid. Kohti on Splashis viis, neli neist ka täiskasvanuile kasutuskõlblikud. Rühikale isteasendile vaatamata pead vastu lage ei hõõru ning kui ees just kahemeetrised ei istu, mahuvad ka põlved ära. Viienda reisija autossesurumine läheb vaevaliseks: siis tuleb tagumiste uste sulgemiseks juba jõudu kasutada.

Tillukeseks jääb pakiruum: praktikas kõlbab 178 liitrit parasjagu poekottide mahutamiseks, väikest lisa pakub sellele 36liitrine laegas põhja all. Vajadusel saab Splashiga siiski enam kui kuupmeetriseid pakke vedada: seda istmete seljatugede allakallutamisel. Selle hinnaklassi autodelt ei saa oodata luksuslikke materjale ja rohket varustust, esimest Splash ka ei paku (materjalid on siiski igati viisakad), teist aga peaaegu küll.

Ainsasse varustuspaketti GLS kuulub nii konditsioneer, istmesoojendused, kuus turvapatja, elektripeeglid ja kaks akent kui ka CD-mängijaga raadio. Samuti tahhomeeter, mis odavama otsa autodest sageli juba puudub. Paljud nupud-lülitid ning õnnestunud stereosüsteemi lahendus keskkonsoolil on üle võetud teistelt Suzukidelt.

Jaksu napib

Manööverdamine on Splashiga lihtne: tänu rohkele klaasipinnale on nähtavus igas suunas suurepärane ja muutuva võimendusega rool lubab parkimisplatsil ka kahe sõrmega rattaid edasi-tagasi keerutada. Kehval teel sõitu Splash ei karda: vedrustuse seade on üsna pehme ning aukudest veereb pisike Suzuki kiiduväärselt vähe raputades üle. Kruusal häirib tagumistest rattakoobastest kostuv vali kivikeste klobisemine.

Valida võib kahte mootorit: üheliitrist kolmesilindrilist, mis liigutas ka proovisõiduautot, ning ühe enamsilindriga 1,2liitrist. Antud töömahtudest võib otsekeeli välja lugeda, mis on Suzuki peasiht olnud: säästlikkus. Midagi enamat – nagu näiteks ärksat kiirendust või adrenaliinivaba möödasõitu kiiruselt üle 85 km/h Splashist loota ei maksa. Linnaliikluses püsib liitrise mootoriga Splash küll sportliku mootorimüra taustal kaasas, kuid kel rohkem maanteesõite teha, eelistagu suuremat mootorit. Vahe kütusekulus on tehase andmeil 1,2liitrise kahjuks maanteel 0,3 ja keskmiselt 0,5 liitrit saja kilomeetri kohta, 0–100 km/h kiirendus kestab vastavalt 12,3 ja 14,7 sekundit.

Splashi baashind on 169 900 krooni, 1,2liitrise mootoriga auto eest peab välja käima 10 000 krooni enam. Viimasele on saadaval ka automaatkäigukast, mis lisab hinnale veel 20 000 krooni. Kõige otsesema konkurendi Opel Agilaga võrreldes on Splash natuke kallim, kuid see-eest märksa rikkalikuma varustusega, ka on Suzuki garantii aasta võrra pikem.