Rohkem võimsust, rohkem sära

mugav, võimas, säästlik kohati häiriv mootori hääl ja käigukasti uimasus

Volvo tippmudel S80 tundub ju olevat veel üsna värske, ometi esitleti seda juba 2006. aastal. Nüüd leidis Volvo aja paraja olevat, et seda tugevnenud konkurentsi tingimustes vägeva uue diiselmootori, täiustatud veermiku ja särava lisakroomiga atraktiivsemaks muuta.

Volvo viimase aja suurim uudis peitub just S80 mootorikatte all – uhiuus viiesilindriline D5 diiselmootor. Hiljem hakkavad sellega liikuma ka mitmeid teised Volvod. Kuigi mootori nimeks jäi varasemastki tuntud D5, pole sel vanemate jõuallikatega suurt ühist, tegu on nullist projekteeritud ja täiel määral Volvo enese inseneritööga. Pakutakse kaht – veidi nõrgemat/säästlikumat ühe ja teravama minekuga kahe turboga varianti. Viimasega olid varustatud ka autod proovisõidul.

Numbrid on 2,4liitrise kubatuuri kohta igal juhul aukartust äratavad: maksimaalselt 420 Nm pöördemomenti ja 205 hobujõudu, keskmiseks kütusekuluks märgitakse seejuures vaid 6,2 liitrit saja kilomeetri kohta ning CO2 heitmeteks 164 g / 100 km.

Jõupuudust pole

Nelikveoline (AWD) ja automaatkäigukastiga prooviauto näitas reipal sõidul mägiteedel tehase andmeist umbes liitri võrra suuremat kulu (7,3 vs. 8,5 l / 100 km), kuid küllap oleks rahulikumalt liigeldes lubatugi reaalne olnud. Nagu oodata võikski, jõupuudus S80 probleemiks pole, vähemalt enamikus situatsioonides. Kui gaasi vajutada, siis auto lendab, ükskõik siis, kas tahate möödasõitu teha kiiruselt 80 või 120 km/h. Säästlikkuse nimel vahetab aga automaatkäigukast käigu igal võimalikul juhul nii üles, et pöörded kukuvad 1200–1300 juurde ning kui siis äkilisemalt kiirendada, jääb käigukast allavahahetamisega veidi hiljaks.

Lisaks järjestikku töötavatele turbodele (kõigepealt rakendub pisem, mis annab jõudu madalatel pööretel, hiljem sekkub suurem kõrgete pöörete tarbeks) on mootoris näiteks keraamilised eelsüüteküünlad, mis peaksid soojenema kahe sekundiga üle 1000kraadise temperatuurini ja muretu käivitumise tagama ka –30 kraadi juures.

Rohkem kroomi sees ja väljas

Välisdisainis radikaalseid muutusi tehtud pole, veidi kurjema ilme annavad S80-le uued agressiivsema kujuga õhuvõtuavad, enam kroomi ning suurem Volvo embleem auto ninas. Märkimisväärsemad muutused viidi läbi sõitjateruumis: uus rool istub juhi kätte eriti mugavalt ning varasemast paremad on istmed – eriti veel toekad sportversioon-istmed. Läikivat metalli lisati ka armatuurlauale. Luksuautole kohaselt on S80 varustatud mitmete mugavus- ja igapäevaseski kasutuses asjalike turvalisusvidinatega (näiteks küljepeegli pimenurgas oleva objekti või oma rajalt kõrvalekaldumise eest hoiatavad andurid).

Kui ruumikusele pole ette heita miskit, siis müra – ja just mootorimüra võib tundlikku kõrva häirida. D5 üsna karedavõitu hääl on tühikäigul ja kiirendusel liigselt sisse kosta, või noh – oleks see hääl veel veidi muhedam, nagu mitmete konkurentide suuremamahusilindrilistel jõuallikatel, võiks meeleldi leppida, kuid praegu tuleb end lohutada sellega, et ühtlaselt sõites on S80 eeskujulikult hääletu.

Kolm erinevat vedrustust

Mootorile-disainile täienduseks puudutab kolmas tähtsaim uudis S80 veermikku: nüüdsest pakutakse seda kahes võimalikus seades: mugavamas Comfort- ja rohkem juhile orienteeritud Sport-seades. Viimane on paari sentimeetri võrra madalam, täpsema rooli, jäigemate pukside-amortisaatoritega jne ning kuigi mitte mäekõrguselt, siis sellegipoolest nauditavam juhtida kui baas-Comfort-mudel. Endiselt pakutakse lisavarustuses ka elektrooniliselt seatava jäikusega vedrustust.