Nagu Golfi suust kukkunud

disain, sõiduomadused, mootorid baasvarustus, tagaistmel võiks enam ruumi olla

Juba juulikuus Eestisse jõudva Volkswagen Polo viies põlvkond on suures osas viimase Golfi vähendatud koopia ja see tähendab, et väikeautode seast võrdväärset uuele Polole naljalt ei leia.

Äsjaesitletud Polost loodab Volkswagen samasugust klassi etaloni, nagu seda on läbi aegade olnud suurem vend Golf. Kas auto omadused on selleks piisavalt head, näitavad esimesed põhjalikumad võrdlustestid, kuid potentsiaali jagub Polol küllalt, et endale tõmmata osa Golfigi klientuurist.

Pikem ja laiem

Nagu mudelivahetuste puhul tavaline, venitati Polo välismõõtmeid suuremaks – pikkus kasvas üle viie ja laius kolme sentimeetri, kõrgus aga kahanes veidi. Üheskoos Golfi-laadse disainiga teeb see Polost rivaalide kõrval tõeliselt elegantse auto. Ford Fiesta on küll nooruslikum ja põnevam, Polo aga soliidne, nii-öelda kindla peale minek, millega eksida ei anna.

Sõitjateruumis jätkub sama stiil, ei mingit vigurdamist, kõik on range korra järgi paigas ja hõlpsasti kasutatav. Nii materjalide- kui ka koostekvaliteedi kohalt on tegu tõsise sammuga palju kallima autode taseme poole, sama võib öelda sõitjatest tõhusalt eristatud müra kohta.

Igas aspektis Polo siiski üle oma varju hüpata ei suuda, kui auto pikkus jääb ikka alla nelja meetri, ei saa seda näiteks taksona paksude turistide vedamiseks kasutada. Tagumisel istmel on ruumi nagu ühes tavalises pisemas autos – lastele küll, suurele mehele aga napib, juuksed hõõruvad vastu lage ja põlved käivad vastu esiistme seljatuge. Endiselt on väikesevõitu ka pakiruum.

Et Polo juhile meeldima hakkaks, pole pikka proovisõitu tarvis. Vaikset ning kalliilimelist sõitjateruumi sai juba mainitud, muljet avaldavad ka Polo sõiduomadused. Kuigi vedrustuse ehitus on väga lihtne (taga poolsõltuv, ees vedrupüstmikud), seisab Polo teel kui liimitud, järgib täpselt rooli ja on seejuures mugav isegi 17tolliste velgedega.

Väike turbomootor

Jõuallikate valik koosneb esialgu seitsmest, võimsusevahemik katab 60–105 hj. 1,2liitrist kolme silindriga baasmootorit proovida ei õnnestunud, küll aga sama töömahu ja lisasilindriga turbomootorit ja erinevaid 1,6liitriseid diisleid.

Volkswagen on olnud viimase aja moetrendi – vähendatud kubatuuri ja ülelaadimisega mootorite – eeskäija ja nagu varasemad TSId, teenib ka Polo 1,2liitrine rohkelt kiidusõnu. 1,2TSI numbrid räägivad enda eest: 105 hobujõudu, 9,7 sekundit „sajani” ja keskmine kütusekulu 5,5 liitrit saja kilomeetri kohta teevad TSI-Polost nii krapsaka kui ka säästliku. Tilluke mootor jaksab vedada juba 1500 pöördelt ning teeb seda sitkelt kuni tahhomeetri punase alani välja. Eriti magus on see mootor kombinatsioonis entusiastlikult käike vahetava seitsmeastmelise „automaat-manuaali” DSGga – samuti selles klassis enneolematu lahendus.

Kolmes võimsuses pakutavad 1,6liitrised diislid mürisevad oluliselt valjemalt kui TSI ning neil on ka turbo rakendumine selgelt tuntav, eelisena suudavad need see-eest eriti efektiivselt tanklaid vältida. Keskmiseks kuluks märgitakse võimsusest olenemata 4,2 l / 100 km, erand on BlueMotion öko-eriseeria, mis peaks hakkama saama koguni 3,6 liitriga. Lisaks muule saavutatakse diislite säästlikkus foori taga mootori väljasuretava stop-start süsteemiga, juhile näidatakse aga armatuuris pidevalt, millal käiku kõrgemale vahetada. Näidiku soovitusi päris uskuda siiski ei tasu, muidu tuleks pea kogu aeg pöördeid 1500st allpool hoida ja nii muutub liikumine õige vaevaliseks.

Vähe baasvarustust

Polo hinnakiri veel teada ei ole, kuid esialgse info kohaselt saab baasmudel praegusest mõnevõrra kallim. Kindla miinusena võib aga välja tuua baasvarustuse: kõige odavamal-lagedamal Trendline Polol on küll ESP ja mägipidur, kuid puudub konditsioneer ja tagumised elektriaknad, samuti kaugjuhitav kesklukustus ning isegi kahes osas allaklapitav tagaistme seljatugi.