Panamera, luksusauto juhile

kiirus, mugavus, juhitavus stiil, kvaliteet hind, nähtavus taha, mass

Ehkki ka tagaistmel pole kurta millegi üle, avalduvad Porsche Panamera peamised võlud siiski roolitaga.

Võimsaid mootoreid, kiirust ja hulgaliselt seadistusvõimalusi pakuvad ka Panamera rivaalid BMW 7. seeria, Mercedes-Benzi S-klass, Audi A8, kuid leidub siiski üks raskesti seletatav asjaolu, mis teeb Panamera eriliseks. Asi pole vaid Porsche margi eriti sportlikus maines, ka teiste nimetatud markide trofeekappide riiulid vajuvad looka võidusõidukarikate raskuse all.

Vastus peitub emotsioonides, seda alates auto disainist kuni istme sportlike vormideni, roolist vasakul asuvast süütelukust kuni näidikuplokil kesksel kohal trooniva tahhomeetrini. Ning lõpuks tundes, kui see kooslus ellu ärkab, V-8 hääle puhtaks köhatab, pööreteosuti punase jooneni viskub ning kiiruseseier 330 kilomeetrini tunnis ulatuval skaalal end välja sirutab.

Panamera sõidab tavatempos nii linnas kui ka maanteel nagu luksusauto ikka. Reguleeritav amortisaatorite jäikus annab sõitjatele võimaluse end mugavalt tunda kehvematelgi teedel, samas seada auto sportlikult trimmi paremates oludes. Rehvimüra kostub peamiselt pinnatud ja rööpasse vajunud teedel eelkõige tagant, sest laiad rehvid ei mahu vagudesse ära. Korralikul asfaldil kahanevad kõik kõrvalised hääled, mootorit justkui polekski pardal.

On, ja kuidas veel, teatab möiratus ning raskusjõud litsub juhi istmesse, kui see otsustab gaasipedaali vastu põrandat suruda. Spidomeetri osuti lendab 400 hobujõust innustatuna kolmekohalise numbrini, mille esimeseks arvuks kirjutatakse kaks.

Just sellisel tempol (ja veidi madalamalgi) annab Panamera teada, et ta on siiski luksusauto tühimassiga 1,9 tonni. Kiire ja hästi juhitav, kuid mitte nii vilgas kui sportauto – massiga tuleb arvestada. Olgu lisatud, et Autoleht proovis Panamera kiirusomadusi ja juhitavust täiesti ohutult.

Linnasõidul aitab kütust säästa mootori automaatne sisse-välja lülitamise süsteem, tõsi, mõningates olukordades jääb see justkui tukkuma - käivitus võiks käia kiiremini. Parkimisel tuleb arvestada üsna piiratud nähtavusega taha.

Hind alatest pooleteisest miljonist

Vaevalt, et keegi arvas, et Panamerat saab soetada odavalt. Hinnakiri stardib umbes pooleteisest miljonist kroonist. Selle summa eest saabki Panamera Si, tagaveolise ja 400hobujõulise mootoriga auto, mis oli ka proovisõidus. Sama mudel nelikveolisena, tähisega 4S, maksab 1,6 miljonit ning nelikveolise ja 500hobujõulise Panamera Turbo eest tuleb loovutada jämedalt 2,1 miljonit krooni.

Porsche varustuspoliitika ei erine teistest Saksa luksusmarkidest – üsna palju tuleb põhipaketile juurde osta. Olgu näitena toodud seesama proovisõidu Panamera S, lisavarustust oli sel umbes 400 000 krooni eest, millest umbes 100 000 moodustasid kahe siduriga käigukast PDK (juht kasutab nagu automaatkäigukasti) ning nahkpolsterduse pakett.

Panamerale saab 130 000 krooni eest soetada keraamilised pidurid, 30 000 eest reguleeritava õhkvedrustuse, loetelu võiks veel pikalt jätkata.

Sport kohtub luksusega

Keretüübi iseloomustamine tehnilises passis kirjas oleva luukpärana pole vale, kuid kõlab liiga proosaliselt. Nimetagem Panamerat sportsedaaniks, liiati, et sporti joonistasid disainerid kerekujusse sisse enam kui midagi muud, kuid kadunud pole ka luksusautole vajalik väärikus. Kas või selline pisiasi, et tagaspoileri, mis võib mõnele tunduda kerglane, saab pakiruumiluuki ära peita ning kui tuju vastav ja/või selleks vajadus, sealt nupuvajutusega välja sõidutada.

Sisemuseski kombineeritakse sportlikkus ja luksusauto väärikus õnnestunud moel: esmaklassilised materjalid ja filigraanne koostetöö, koos keskkonsoolilt tagaistme suuunas tormava nupulaviiniga. Nuppe leidub Panameras tõesti palju, kuid sportlikke ambitsioone silmas pidades ei saa pahaks panna, kui otseteid eelistatakse kesklülitiga süsteemile. Pealegi näeb komplekt äärmiselt efektne välja.

Näidikuploki spidomeetri skaalat dubleerib elektrooniline kiirusenäit tahhomeetri alaservas. Ja parem ongi, sest spidomeeter, millele kantud vaid numbrid 0, 50, 100, 150, 200, 250, 300, 330, ei võimalda just kuigi täpselt määrata näiteks 70 km/h sõidukiirust.

Juhile äärmiselt mugava lahendusena kuvab üks näidikuploki illuminaatoritest navigatsioonisüsteemi infot, kusjuures veel niiviisi, et kui keskekraan seatakse kaarti näitama põhja-lõunasuunaliselt (saab muidugi ka teisiti), siis aknakeses vastavalt auto sõidusuunale.

Taga saavad istet võtta kaks sõitjat, neid eraldab panipaik ja istmest välja volditav käetugi. Ruumi jätkub piisavalt, hoogne katusejoon ei söö pearuumi. Praktiliselt poolelt – kui tagaistme seljatugi alla klappida, tekib pakiruumi põrandaga tasapinnaline laadimisala ja mahutavus kasvab 445 liitrilt 1263le.