Kaks ühes: Golf GTI

sobib nii igapäevasõiduks kui ka spordiks, hästi varustatud, üsna ökonoomne, kiire. hind

Uus Volkswagen Golf GTI kombineerib õnnestunult igapäevaauto ja sportauto põhiväärtused.

Lugegem nendeks väärtusteks vastavalt praktilisuse ja sõidurõõmu. Esimest pakub Golf GTI väikekeskklassi parimate tasemel, teist aga vägagi mitmeplaaniliselt, ühtaegu nii äärmiselt emotsionaalselt, kuid samas kontrollitult. Puuduvad igasugused takistused kasutada seda esmaspäevast reedeni nagu üht pereautot ikka ja nädalavahetusel kihutada ringrajal.

211hobujõulise Golf GTI hinnad algavad 383 300 kroonist. Varustust sisaldab baashind rohkelt: vihmaandurist 17tolliste kergratasteni ning punastest pidurisadulatest sportistmeteni. Lisadest võib valida näiteks distantsitundliku kiirushoidiku ning auto peaaegu automaatselt külgboksi manööverdava süsteemi.

Konkurente tuleb otsida teiste nn rahvasportlaste seast. Olgu näiteks nimetatud Golfiga sama võimas, kuid 329 990 krooni maksev Seat Leon FR, 225hobujõuline Ford Focus ST, mis maksab 402 700 krooni ja 200hobujõuline ja 372 900 krooni maksev Škoda Octavia RS.

GTI välimus kõneleb selgelt sportlikest ambitsioonidest. Just kõneleb, mitte ei karju. Väike spoiler tagaluugil, suured ja efektsed veljed, kärgvõre jahutusõhku mootoriruumi juhatamas, mõned GTI logod, difuusor taga, tavamudelist madalam vedrustus (ees 22 ja taga 15 mm) annavad kokku komplekti, millisega võivad sõita ka üle 19aastased ilma, et peaksid enda tõsiseltvõetavuse pärast muretsema.

Praktiline nagu Golf ikka

Sisemuses ootavad ees retrohõngulise ruudulise kangaga kaetud sportistmed, elegantses kroomraamistuses nupud-näidikud ning muidugi alaservast sirge rool. Kõik klapib välise olekuga, sportlik, kuid mitte ülearu eputav.

Selgelt loetavaid spido- ja tahhomeetrit täiendab keskekraan, kuhu saab kuvada n-ö tavalisi reisiarvesti näite, kuid ka näiteks mootoriõli temperatuuri. Kiire sõidu harrastajad võivad seda infot vajada. Mõistagi leidub näidikuplokil ka jahutusvedeliku termomeeter.

Praktiliselt poolelt esineb GTI nagu Golf ikka: tagaistmel jagub ruumi piisavalt, pakiruumi saab kah istmete arvelt suurendada. Haakekonksugi võib paigaldada ja sellega tirida kuni 1,4tonnist piduritega haagist.

Kiire ja hästi tunnetatav

Süütevõtme keeramine ei tähenda, aga midagi dramaatilist, GTI jääb tuksuma peaaegu hääletult. Ja sõidab rööpas ja auklikul teel märkimisväärseid pretensioone esitamata. Kuuekäiguline otselülitustega (DSG) käigukast hoiab pöörded säästlikult madalal, mugavusseadesse lülitatud amortisaatorid söövad leplikult ebatasasusi. GTI veenab, et on siiski Golf, pereauto.

Kuid see kõik on alles algus. Ringrajaasfalt rataste all, hakkab ring-ringilt järjest enam paljastuma GTI tänavasõidus peitu jäänud raju pool. DSG käigukastiga GTI suudab paigalt sajani spurtida 6,9 sekundiga ning tänu vahemikus 1700–5200 pööret saadavale olevale 280njuutonmeetrile kiirendada peaaegu igast asendist.

Ringrajal on selleks asendiks näit 5000 pöördest ülespoole, sest tippvõimsust pakutakse 5300l pöördel minutis. Mootori hääl kõneleb siis nii jõust kui ka kiirusest ning Golf neelab kurve üha aplamalt. Kaldub kurvides vähe, pakub tipptasemel roolitunnetust, laseb pidureid täpselt doseerida ning DSG vahetab käike välgukiirusel nii alla kui ka üles.

Üks asi siiski ei klapi siinkirjutaja loogikaga – nimelt tuleb käigu üles vahetamiseks lükata valitsat ette ja alla vahetamiseks tõmmata tahapoole, mõte töötab täpselt vastupidi. Käike saab käsitsi vahetada ka labade abil roolil, nii et võitluse refleksidega võib vahele jätta. Ja ka selle võib omakorda vahele jätta, sest sportrežiimile lülitatud DSG suudaks justkui mõtteid lugeda.

Hästi on häälestatud elektrooniline „diferentsiaalilukustus” XDS – see pidurdab sisekurvi poole jäävat ratast, tagades nii parima haarde. See kompenseerib esiveolisele iseloomulikku alajuhitavust ning töötab juhile heas mõttes märkamatult. Mingist rooli rebimisest, nagu mõnedel vanematel, sarnasel põhimõttel toimivate süsteemidel, pole juttugi.

Ilmekalt kõneleb Golfi juhtimise loogilisusest asjaolu, et Audru väiksel, 1,1kilomeetrisel rajal kahanes viie või kuue ajavõtuga sõidetud ringiga aeg 46,5 sekundilt 43,9le. Muidugi oli ka viimane sõidetud suure turvavaruga. Paari sekundi kärpimine peaks veidi rohkem autoga harjununa, veidi riskides ja mõnes kohas üle äärekivi lõigates täiesti tehtav olema. Olgu võrdluseks öeldud, et harrastajate sõidu Open Tracki parim aeg on 38,29 ja sõidetud Dodge Viperiga.