Samm tavalisuse poole

ruumikus, varustus, mugavus disain, mõningate Subaru-kiiksude kadumine

Uus Subaru Legacy on kaotanud mõndagi oma isikupärast, kuid on nelikveolise pereautona endisest kõrgemal tasemel.

Subaru Legacyt on toodetud kahekümne aasta vältel ning iga viie aasta tagant toimunud mudelivahetused on nüüdseks viinud auto viienda põlvkonnani. Ümmargused numbrid nõudsid radikaalset lähenemist, nii jäeti uue mudeli projekteerimisel eelmine Legacy täiesti kõrvale ja alustati nullist. Õigupoolest võeti ühena vähesest varasemast üle vaid mootorid. Kere, veermik, auto sisu jne projekteeriti valgelt lehelt.

Üheskoos igas suunas kasvanud välismõõtmetega sai Legacy täiesti uue välimuse. See on teeninud juba rohkelt kriitikat. Pole ka ime, sest kui eelmine Legacy nägi välja šikk ja kalliilmeline, siis nüüd võib auto eesotsalt sarnasusi leida näiteks Chevrolet Epicaga, tagumised tuled meenutavad Lexus GS-i ning C-piilar BMW 5. seeriat. Kogu kompott just vaimustust ei tekita.

Rohkelt ruumi

Auto sisemisi väärtusi kahtlane disain varjutada ei suuda. Üle 10 cm varasemast pikem telgede vahe ning laiem tagauks tähendavad, et mõnusa taksomõõdu annab sohvri seljatagune välja küll. Juhi elu teeb aga lihtsamaks rikkalik varustus, juba baasmudelil on küljes suur hulk vidinaid, mis annavad autosse luksuse hõngu: elektriline juhiiste, kahetsooniline kliimaseade, vihmasensoriga klaasipuhastid, multifunktsionaalne rool, kiirushoidik jne.

Väidetavalt on suurt tähelepanu pööratud sõitjateruumi materjalide kvaliteedile, kuid mõnes kohas on siiski parandamisruumi jäetud veel järgmiselegi mudelile. Mis aga tulisematel Subaru-fännidel kindlasti harja punaseks võib ajada, on kupeelike raamideta ukseklaaside kaotamine, samuti tavapärase seisupiduri asendamine elektrilisega. Põhjendusi leiab mõlemale: raamitud ukseklaasid muudavad auto vaiksemaks, elektriline pidur aga turvalisemaks: enam ei saa kurve „kässariga” võtta, ühtlasi ei tule see maha, kui juht pole sõidu alustamisel peale tõmmanud turvavööd või mõni uks on irvakile ununenud.

Osav variaatorkast

Veavad Legacyl aga ikka kõik neli ratast ning mootorid on endiselt „bokserid”, pakutakse neid nelja: 2,0, 2,5, 2,5 turboga ning kaheliitrist diislit. Kuueslindrilist Legacylt enam ei leia, küll aga Outbackilt, kuid mitte enam kolmeliitrisena, vaid Tribecalt tuntud 3,6liitrisena.

Proovitud Legacyd olid varustatud kaheliitrise diisliga ning 2,5liitrise vabalthingava bensiinimootoriga, mida Subaru jaoks uudisena müüakse nüüd üheskoos variaatorkäigukastiga. Muuseas, traditsioonilist automaati saab edaspidi vaid koos turbomudeliga. Kurvastada selle pärast ei maksa, sest Subaru variaator Lineartronic toimib vähemalt hindele neli pluss. Gaasipedaalile reageerimine on vahetu ning soovi korral saab eelseatud kuue nn käigu vahel mängida ka rooli taga asuvate labadega. Huvitavad on andmed Legacyte kütusekulu kohta: kaheliitrise ja 2,5liitrise Lineartronicuga auto keskmiseks kuluks lubatakse täpselt sama 8,1 liitrit ning seda on 0,6 liitri võrra vähem kui kaheliitrisel kuuekäigulise manuaalkastiga autol. Veidi on ehk liiale mindud Legacy mootorimüra summutusega: autosse ei kosta eriti enam tuttavat bokseriurinat. Diisel on vaiksem maanteel (madalamad pöörded), bensiinimootoriga auto aga kiirendamisel. Sõiduomadustelt on Legacy tublilt üle keskmise, ehk veidi pehmem ja laisem, mugavam ja rahulikum varasemast.

Hinnad on Legacyl jäänud peaaegu samaks: odavaima auto saab kätte 351 900 krooniga, universaalkere lisab alati 20 000 krooni.