Uksetrikitaja-perelemmik

nutikad uksed ja tagaistmed, sõidumugavus, rool ebamugavad tagaistmed, diisleid tuleb oodata

Vastakuti avanevate ustega Opel Meriva toob automaailma värsket hingamist, ent uudismudel pakub ka kõrgel tasemel traditsioonilisi omadusi.

N-ö valepidi avanev tagauks ei ole automaailmas iseenesest uudis, küll aga on uudne sellise uksetüübi kasutamine nii väiksel ja madala hinnaga sõidukil. Edaspidi võivad Merivaga sõitjad uhkustada, et koos nendega saavad üksnes Rolls-Royce’i omanikud sellist eksklusiivsust nautida – ja need, kes Londonis taksoga sõidavad.

Asja iva on mugavam sisenemine, aga mitte ainult. Mugavam ja lihtsam on väikelast tagaistmele turvatooli kinnitada, asju tagaistmele visata ning ka kitsas kohas autost välja pääseda. Nii esi- kui ka tagauksed avanevad 84 kraadi – seega peaaegu täisnurga ulatuses. Tõsi, Rolls-Royce’i on veelgi mugavam siseneda, aga seda ainult põhjusel, et selle uksed on lihtsalt laiemad. Meriva katus on praktiliselt sama kõrge (ei löö pead ära!) ning ka tagaiste keskmise sõiduauto omast kõrgem, et oleks hõlpsam istmele maanduda.

Taga ruumi kahele

Tagaistmel olles tabab täiskasvanut alguses kitsikus – 24 cm võrra kasvanud kerepikkusest hoolimata jääb meesterahval uue Meriva tagaistmel kitsaks. Siinkohal on abi nutikatest istmetest. Istme keskosa põrandasse klappimisel saab äärimisi istmeid nihutada taha ja keskele, suurendades ühe liigutusega nii põlve- kui ka õlaruumi. Sedasi jagub autos avarust kõigile neljale täiskasvanule ning pakiruumi mahuks veel ka üksjagu pagasit.

Merivaga pikemale reisile minekul tekib siiski probleem, sest nutikusest hoolimata ei hiilga tagaistmed erilise mugavusega. Puudub igasugune külgtugi ning istmepadi on täiesti vormitu, mistõttu tekib tunne, nagu libiseks istmelt maha. Esiistmed on palju mugavamad, eriti lisatasu eest pakutavad ergonoomilised esiistmed.

Nutikatest lahendustest leiab Merivast veel rööbastel laeka FlexRail, mida saab esiistmete vahel edasi-tagasi liigutada või ka sootuks eemaldada ja tagaistmete vahele kinnitada. Kõrvalistme alla on peidetud võrdlemisi mahukas sahtel ning autopärasse saab tellida kaitserauast väljaklapitava jalgrattakanduri, mis on Opelitelt juba varasemast tuntud.

Soliidne sõidutunne

Õige hiljutistelt ja seega palju suurematelt Opelitelt tuli tuttav ette sõidutunne, mis Meriva rooli asudes tekkis. Meriva vedrustus töötab vaikselt ja mugavalt, kindlust jagub ka kurvidesse ning teemüra jääb mõistlikel kiirustel tahaplaanile. Rooli raskust ja teetunnetust võiks esmamulje alusel võrrelda ehk isegi BMWdega.

Proovisõidu-Merival oli uus 1,4liitrine turboga bensiinimootor 120hobujõulises versioonis. Sama mahuga mootorit pakutakse ka 140 hj versioonis ning vabalt hingavana (100 hj). Diislid (75–100 hj) lisanduvad valikusse aasta lõpu poole.

Proovitud 120 hj jõuallikas jättis adekvaatse mulje. Saksa kiirteedel tekkis küll karjuv vajadus kuuenda käigu järele (mis 140 hj versioonil on olemas), kuid Eesti oludes ei tohiks see endast probleemi kujutada. Turbomootori kütusekulu on sama madal kui turbota jõuallikal (6,1 l / 100 km). Palju sõitjad (nt taksojuhid) peavad ootama diisleid, mille keskmine kulu jääb alla viie liitri.

Paraku on esialgu teadmata uue Meriva hinnad ja varustus. Just varustuse osas on Opel ennast viimaste mudelivahetustega parandanud, mis annab lootust ka Meriva suhtes. Muus osas on tegu väga soovitatava pereautoga.