Amarok kirvega maad ei kaeva

sõiduomadused, disain, viimistlus, mootor ja jõuülekanne, spetsialiseerumine saabub müügile hilja ja esialgu vaid ühe kabiiniversiooniga

Volkswagen lahendab pikapite kandevõime-maastikusuutlikkuse-mugavuse kombineerimise probleemi äärmiselt loogiliselt, pakkudes Amarokist lihtsalt kolme erineva suunitlusega mudelit, ehk et kirvega maad kaevama ja labidaga metsa tegema ei pea.

Baasmudelil veavad vaid tagarattad, see on mõeldud ennekõike tarbesõiduki soovijale, kelle vajadus seotud põhiliselt keretüübiga – lisaks viiele sõitjakohale veel ka veokast. Kaks teist versiooni on nelikveolised, üks aga suurema maastikusuutlikkuse ja kandevõimega (aga teedel ebamugavam) ning teine pideva nelikveoga, väiksema kandevõimega, kuid mugavam.

Esimene tähendab lülitatavat nelikvedu, aeglustit ning veidi enam kui tonnist kandevõimet, teine Torseni diferentsiaali, mis jagab tavaoludes esi- ja tagarataste vahel veojõudu suhtes 40 : 60. Enamiku maastikuvajadused suudab tõenäoliselt rahuldada ka n-ö pehmem versioon.

Ka varustuspaketid arvestavad auto kasutusala: tarbesõiduk tuleb eelinfo järgi tõeliselt varustuslage, kuid mõistagi saab seda hakata vajadustest lähtuvalt täiendama. Olgu siiski lisatud, et varustuse kohta veel täpset infot ei ole nagu hindade osas, sest auto jõuab Eestis müügile alles järgmisel aastal. Esitlusel märgiti olulisema konkurendina Toyota Hiluxit, mis lubab oletada nelikveolise mudeli hindu alates umbes 350 000 kroonist.

Esialgu pakutakse vaid topeltkabiiniga versiooni, ühe istmereaga mudel lisandub järgmise aasta jooksul, automaatkäigukast tuleb valikusse 2012. aastal.

Ökonoomne ja reibas mootor

Välimuselt peaks Amarok olema paljudele meeltmööda: robustne ja jõuline nagu pikapile kohane, kuid samas eht-volkswagenlikult konservatiivne. Disainist tähtsamgi veel on klassi suurim, 2,52ruutmeetrise põhjapinnaga veokast (pikkus 1555 ja laius 1620 mm), mille juures väärib eraldi tähelepanu eriti lai, 1222millimeetrine rattakoobaste vahe. Kui osta auto tarbesõidukiks on sel oluline tähtsus: euroaluse saab panna ka laiuti, mis võimaldab kastiruumi efektiivselt ära kasutada.

Prooviauto teedesõiduks oli siiski n-ö tsiviilversioon, kasti mõõtmed küll samad, kuid vedrustus, ütleme, džiibilikum – mugavam. Sellise Amaroki roolis ei tekkinud kordagi tunnet, et sõidaks nagu veoautoga, mis siis, et tagarattaid toetavad lehtvedrud. Stabiilset käitumist täiendab pikapi kohta heal tasemel roolitunnetus, vaikne sõitjateruum, reibas, 163hobujõuline turbodiiselmootor.

Selle 400njuutonmeetrine pöördemoment on saadaval juba 1500 pöördel minutis, mis teeb mootori vägagi paindlikuks ning võimaldab ökonoomselt läbi ajada. Jämedalt võttes kahetonnise tühimassiga mürakas tuleb tootja andmetel sajal kilomeetril toime 7,8-7,9 liitri kütusega. 0–100 km/h teeb aga 11,1 sekundiga. Teine mootorivõimalus on 122hobujõuline turbodiisel.

Amaroki sõitjateruumi üldilmet saab iseloomustada kui segu maastikuautost ja pikapist, see sobib hästi auto olemusega. Plast ei näe välja odav, kuid on kõva ja hõlpsasti puhastatav, samas täiendavad nuppe ja näidikuid kallihinnalisust lisavad kroomdetailid.

Ruumi leidub lahedalt nii esi- kui ka tagaistmel. Viimane, muide, polegi pikapite puhul nii tavaline. Ja isteasend nii ees kui ka taga on pigem maastikautolikult kõrge, mitte mitmetele pikapitele omaselt põranda lähedane. Amarok jaksab vedada kuni 2,8tonnist haagist.

Maastikul väga võimekas

Maastikurada Amaroki (sel trassil kõige rajum – maastikuversioon) proovimiseks oli tõeliselt karm, järsud tõusud-langused, rängad külgkalded, ja kõik kaetud püdela mudakihiga. Mõnigi n-ö ülesõiduks ühelt takistuselt teisel mõeldud lõik muutus paduvihma tõttu mõnusaks mudavanniks. Maastikusõidu režiimi valimine häälestab juhiabisüsteemid ringi: ABS lubab teatavat rataste blokeerumist, stabiilsuskontroll mõningast libisemist ning veojõukontroll teatavat „kaapimist”. Elektroonika abistab nii tõusudel kui ka laskumistel.

Nii kõik eelnenu, lukustatud nelikvedu, aeglusti ning lisavarustusse kuuluv piiratud libisemisega tagadiferentsiaal lubavad aga Amarokil ronida üles tõusudest, mida paljunäinud autoajakirjanikud pidasid sellise mudakoguse puhul ületamatuteks. Tuleb vaid gaas kindlameelselt põhjas hoida, ülejäänu eest hoolitseb tehnika. Kliirens on 25 sentimeetrit, jõukohane kuni poole meetri sügavune veetakistus.

Omadustelt on Amarok pikapite tippklass. Lõpliku hinnangu saab aga anda pärast hinna ja varustuse selgumist.