Kõige praktilisem (peaaegu) elektriauto

ökonoomsus, vaba elektriautodele omadest piirangutest ei saa veel osta

Toyota Priuse pistikuhübriid võimaldab bensiinimootorit kasutamata sõita umbes 20 kilomeetrit.

Lihtsalt ja lühidalt öeldes on Toyota pistikuhübriidi näol tegemist laiendatud võimalustega Priusega, mille akut saab laadida vooluvõrgust ja mis suudab vaid elektri jõul sõita kümme korda pikema maa kui tavaline Prius.

Pistikuhübriid on kahtlemata elektriautode praeguses ja ilmselt ka lähiaja arengufaasis enamiku jaoks kõige praktilisem võimalus omada peaaegu elektriautot. Puudulike laadimisvõimaluste, väikse sõiduulatuse ja kalli hinna tõttu sobib vaid elektrit tarbiv auto vähestele.

Pisitikuhübriidi omanikele annab vabaduse autole paigaldatud sisepõlemismootor. Kui on võimalus akut pistikupesast laadida, võib seda teha ja sõita vaid elektriga, kui mitte, pole kah katki midagi. Nagu ka siis, kui aku teel olles tühjaks saab. Prius jätkab nagu tavaline hübriidajamiga auto, kombineerides elektri- ja bensiinimootorit. Sõidu ajal laeb ta akut bensiinimootori ja pidurdusenergia abil kuni kolmandiku ulatuses, mis lubab hübriidajamil toimida.

Siiski leidub kaks aga: Priuse pistikuhübriidi praegu osta ei saa, ilmselt tekib see võimalus ületuleval aastal; ja teadmata on ka hind.

Lihtne kasutada

Kui tavalisel Priusel pruugitakse 1,3kilovatttunnist nikkelmetallhüdriidakut, siis pistikuhübriidil 5,2kilovatttunnist liitumioonakut. Viimane on kergem ja kiiremini laetav, konkreetsel juhul pooleteise tunniga. Laadimine käib lihtsamast lihtsamalt: pistik tuleb panna lihtsalt seinakontakti (230 V).

Samal ajal kui Prius laeb akut, saab võtmepuldil oleva nupu abil käivitada auto konditsioneeri või küttesüsteemi. See võimaldab säästa akuenergiat sõiduks – sõitjateruum hoitakse parajas temperatuuris seisu-laadimise ajal, jääb ära järsk ja energiamahukas jahutamis-kütmisvajadus sõidu alguses.

Pistikuhübriid-Prius lülitub sõidu alguses automaatselt elektrirežiimi ja hoiab seda kuni kiiruseni sada kilomeetrit tunnis. Kuid auto teeb ka erandeid: kui juht vajutab järsult gaasipedaali, mis ju ilmselgelt tähendab kiirendusvajadust, lülitab Prius appi ka bensiinimootori. Tasasematel ja mõõdukatel kiirendustel tuleb aga toime ainult elektrimootori jõul.

Gaasipedaal, mis peaks elektrirežiimi puhul olema tegelikult jutumärkides, võimaldab Priusega sõita sujuvalt ning reguleerida kiirust ja kiirendust väga täpselt. Pedaali vabastamisele järgnev mootorpidurdus toob bensiinimootoriga harjunule igati ootuspärase aeglustuse. Mõistagi tähendab vaid elektri jõul liikumine vaikust nii autos sees kui väljas.

Peale Priuse tavapäraste näitude saab pistikuhübriidis spetsiaalselt tabloolt jälgida, kui palju akus olevast elektrienergiast kulutatud ning „istutada puid”. Õigupoolest kasvavad viimased ise ekraanile sõltuvalt sellest, kui palju CO2 on jäänud tänu elektrimootori kasutamisele õhku paiskamata.

Alla kolme liitri sajale kilomeetrile

Pistikuhübriid-Priuse elektri- ja bensiimootori kombinatsioon arendab 136hobujõulist võimsust. Nii sisepõlemis- kui ka elektrimootor on samad, mis tava-Priusel, kuid pistikuhübriidi tühimass 130 kilogrammi raskem: 1500 kilogrammi tavamudeli 1370 kilogrammi vastu. Samas saab pistikuhübriid tootja teatel sajal kilomeetril hakkama 2,6 liitri bensiiniga, tava-Priusel kulub 3,9 liitrit. Kiirendusvõime 0–100 km/h jääb pistikuhübriidil tavamudelile sekundiga alla, vastavalt 11,4 ja 10,4 sekundit.

Kuna Tallinna väisanud pistikuhübriid, üks 600-st, mis maailma eri paigus liikvel, oli siin lühikest aega, tuli proovisõitki tavapärasest lühem ja kõiki omadusi ei jõudnudki proovida. Priust on Autoleht testinud varem põhjalikumalt, artikkel on saadaval kodulehel www.autoleht.ee