Audi A1: peen ja kallis

disain, sõiduomadused, kvaliteet baasvarustus, hind, ruumikus tagaistmel

Audi väikseim mudel A1 vastab kõigile ootustele, mida on kohane noobelmargi esindajale esitada, kuid ka ostja rahakott peab olema keskmisest paksem.

Välimuselt on A1 selgelt Audi, mis ei olegi nii enesest mõistetav kui mõelda näiteks Mercedese A-klassile. Kui logo ära võtta, kas pakuksite, et A-klass kuulub samasse portfelli S-klassiga? Vaevalt. A1-lt võib aga neli rõngast küljest kruttida ja see jääb ikka Audiks. Hoolimata vähem kui neljameetrisest pikkusest, kõneleb kujustus sama keelt Audi teiste mudelitega.

Rohkem kui A-klass on A1 rivaaliks siiski BMW-le kuuluv Mini. Nii A1 kui ka Mini tähtsustavad rohkem auto omamise ning sõitmise emotsionaalset külge ja rõhuvad sportlikkusele. Hinnadki on sarnased: A1-l algavad need 86hobujõulise mootoriga baasmudeli puhul 266 800 kroonist, Minil maksab 75hobujõulise mootoriga mudel 252 000, 95hobujõulisega 268 000 krooni.

Küll aga on A1 baasvarustus nimekiri äärmiselt kesine: juurde tuleb maksta konditsioneeri, istmesoojenduste, udulaternate ja palju muugi eest, mis tundub elementaarne.

Nii näiteks katapulteerus 1,4liitrise 122hobujõulise mootoriga testiauto hind 345 000 kroonilt 510 000le. Automaatne kliimaseade lisas 20 400 krooni, multimeediakeskus MMI koos navigatsioonisüsteemiga 47 300 jne. Mõistagi tähendab pikk lisavarustusnimekiri häälestada auto oma maitsele ülitäpselt vastama. Näiteks võib juba ainuüksi tuulutusavade ümbritsevaid kaunistusi valida kuue hulgast.

Head materjalid ja viimistlus

A1 sisse istudes saate muidugi kohe aru, mille eest maksate. Ilma igasuguste liialdusteta: A1 sõitjaruumi materjalid, kujustus ja kvaliteet on klassi parimad. Siin ei leidu märkigi kokkuhoiust. Eks hinnasildi taustal oleks muidugi ka piinlik, kui leiduks.

Sõitjateruumis on Audil õnnestunud ühendada nooruslikkus kallihinnalisusega ilma et üks või teine muutuks pealetükkivaks või mõjuks pingutatuna. Vabad vormid ukselinkide ja kõlarite ümber kombineeruvad juhtimisseadmete range korrastatusega ilma igasuguste vastuoludeta.

Nagu MMI-süsteemiga varustatud Audil ikka, käivad ka A1-l auto peenhäälestused selle vahendusel, peamistele funktsioonidele pakutakse otseteid. Kõige sagedamini vajatavaid said mõistagi reguleerida roolilt.

Audi A1 ei teesklegi olevat viiekohaline auto. Tagaistmel leidub kohti kahele, nende vahel asuvad topsihoidikuid. Lastele pakub tagaiste piisavalt ruumi, täiskasvanutel läheb seal kitsaks nii jala- kui ka pearuumi osas.

270liitrine pakiruum on selles suurusklassis igati piisav. Suuremate esemete veol aitab läbilaadimisvõimalus.

Mitte eriti reibas

Mootorivalik koosneb kolmest jõuallikast: 86- ja 122hobujõulised bensiinimootorid ning 105hobujõuline diisel. Kõik kolm on varustatud turboga. Nõrgem ottomootor ja diisel käivad kokku viiekäigulise manuaalkäigukastiga, 122hobujõuline kuuekäigulise manuaal- või seitsmekäigulise automaatkäigukastiga S tronic.

Testiautot viiski edasi 1,4liitrine, 122 hobujõudu arendav bensiinimootor ning käike vahetas S tronic. Ühtlasi tekitas see kooslus imestust Audi väite üle, et A1 on klassi kõigi sportlikum auto. Testil mõõdetud kiirendusaeg 0–100 km/h 9,6 sekundiga pole midagi erilist. Sportlikku starti teha ei õnnestugi: kui püüda käik sees ja piduriga autot kinni hoides mootoripöördeid veidigi tõsta, nii saab krapsakamalt kohalt võtta, sekkub elektroonika ja langetab pöörded alla tagasi. Oma osa tagasihoidlikus tulemuses võis olla muidugi ka testiauto väikeses läbisõidus.

Kiirendusvõime on muidugi vaid üks osa sportlikkusest. Mis puudutab juhitavust, siis selles osas kuulub Audi A1 kindlasti tippu: turvaline, ettearvatav, kiire ja kindel.

Erinevatest paljudest väikestest autodest on A1-ga maanteel sõit puhas puhkus. Temas pole grammigi pisikeste autode närvilisust, A1 sõidab kui klass suurem auto. Kui rataste all on hea tee, siis ka väga vaikselt. Pinnatud kattelgi jääb sisemüra väiksemaks kui väikeste autode puhul harjumuspärane.