Hüpe esiliigasse

disain, vaikne ja seest kvaliteetne, mõistlik hind, pikk garantii baasvarustus, võiks veelgi ruumikam olla

Peugeot sai valmis asendaja oma mudelitele 407 ja 607 ning pani sellele nimeks 508. Kaunis välimus ja mõistlik hind teevad sellest omas klassis tugeva auto.

Olgem ausad, 407 oli praeguseks juba väga väsinud mudel ning viimane facelift’gi tehti sellele pigem moe pärast, millegi olulise muutmiseks enam ressursse ei raisatud. Nagu nüüd näha, kulus see kõik uue 508 arendamiseks, sest vana 407 või 607-ga on sel ühist vähe.

Mõõtmetelt jääb 508 eelmainitud mudelite vahele, kuid on Peugeot väitel 407-st keskeltläbi 35 kg võrra kergem. Auto on kahtlemata ilus ning näib nii seest kui ka väljast kallis. Pressi-infos räägitakse püüdest auto järelmüügiväärtust tõsta eriti kvaliteetsete materjalide kasutuselevõtuga: et need nupud ja pinnad, mida enam puudutakse, säilitaksid oma uueväärse ilme ka aastate pärast. Istmed olla lausa risti-põiki ja mitu korda läbi õmmeldud, et neile mingeid kulumisevolte sisse ei istutaks.

508 sõitjateruum kannatabki täiesti vabalt välja võrdluse luksusklassi autodega, kulude kokkuhoidu selles küll kuskil silma ei torka. Kui valida mõni kallim mudel, jätkub nuppe, ekraane ja tulukesi samuti kui mõnda ülikallisse esindussõidukisse.

Juhi käeulatuses sadakond nuppu

Kõigi nendega harjumine, sajakonna nupu intuitiivne tabamine ja õige näidu või funktsiooni leidmine nõuab muidugi mõnepäevast õppimist, esimese hooga kipub soovitud info silme ette manamine aega võtma. Suuremõõduliste saabaste omanikud leiavad 508-st ka ühe mõnelt vanemalt Peugeot’lt tuttava puuduse: nimelt on pedaalide ümber (just kõrguses) vähe ruumi ja nii kipub gaasi-pidurijalg armatuurlaua taha takerduma.

Väidetavalt on 508-s enam ruumi kui 607-s, kuid siin on väike kõhklusekoht. Mitte et 508 seest väike auto oleks, kaugeltki mitte. Kuid 190 cm pikkuse juhi taha teine sama pikk küll mugavalt ei mahu. Vastu lage on pea ja põlved hõõruvad eesistuja seljatuge. Turvalisuse ja luksuse muljet jagub aga sinnagi: istmed ja uksed on paksud ning teemüra tõhusalt isoleeritud.

508-l pruugitakse elektrohüdraulilist roolivõimendit, see muudab rooli manööverdamisel eriti kergeks – algul harjumatu, kuid iseenesest meeldiv omadus. Vedrustusest ei maksa oodata prantslaslikku pehmust, pigem on 508 üsna saksapäraselt jäik – vähemalt proovisõiduautol olnud (lisavarustuses) 18tolliste velgedega.

Mootorivalik algab 1,6liitrisest 120hobujõulisest bensiinimootorist, sellele järgneb 156hobujõuline sama kubatuuriga turbomootor. Diisleid pakutakse nelja võimsusevahemikus 112 kuni 204 hobujõudu (1,6–2,2liitrit). Proovitud kaheliitrisest 140hobujõulisest kangemat pole õigupoolest enamikule tarviski, sel on jaksu nii suure auto liigutamiseks enam kui küll, ka kütusekulu ja müratase püsivad meeldivalt madalal.

Hinnalt soodne

Huvitaval kombel saab baasmootoriga autot ainult robotkäigukastiga, väikseimale diislile võib valida kas manuaali või robotkasti, teistele manuaali või automaadi. Mitmes mõttes erandlikuks on tippmudel 2,2liitrine GT – näiteks küündib selle hind ainsana vanas rahas üle poole miljoni krooni (32 600 eurot), seda saab ainult automaatkäigukastiga, sel on teistest erinev topelt-õõtsharkidega esivedrustus ja mõistagi üliluksuslik varustus.

508 baashind on aga üle ootuste soodne: 18 500 eurot ning sellest enam peab maksma nii Ford Mondeo kui ka Škoda Superbi eest, Citroën C5 on aga juba hoopis kallim. Ka diislite hinnad jäävad klassi lõikes selgelt alumisse otsa.

Küll tuleb seejuures tähele panna, et teistelegi Peugeot’dele omaselt on odavama otsa mudelite baasvarustus napp: neil on vaid kaks elektriakent ja all plekkveljed, puuduvad istmesoojendused ning kiirushoidik. Et auto üldisele olekule väärilisi lisasid saada, tuleks paar tuhat eurot lisa kulutada.