Pauk luuavarrest

efektne, kiire, baasvarustus ülijäik vedrustus, mõned materjalid, puudub manuaalkäigukast

Seniste üsna tagasihoidlike tavaautode ning vähese võimsusega kupeede järel tõi Hyundai turule 303hobujõulise tagaveolise sportauto. Kas Genesis Coupé on ka sportauto nime väärt?

Väljaspool Euroopat on Genesis Coupéd müüdud juba mitu aastat, meil jõudis see müügisaalidesse alles paari nädala eest. Kui mujal maailmas kiidetakse Hyundaid ennekõike soodsa hinna pärast, siis meil kõlab 38 000 eurot (u 600 000 krooni) Hyundai eest palju. Sama raha eest saab küll vähema võimsusega ja kahekohalised, kuid sama kiired Audi TT või BMW Z4 ja isegi Audi A5 hinnad algavad märksa madalamalt. Kui aga soovite tõesti 300 hobujõudu ja nelja kohta, siis ei näi Genesis Coupé hind enam sugugi röögatult kõrge.

Jõudu jääb ülegi

Eestis pakutakse Hyundai sportautot ainult 3,8liitrise V-6-mootori ja automaatkäigukastiga, paljudes teistes maades on saadaval ka kaheliitrise turbomootori ja manuaalkäigukastiga mudelid. V-6 tehaseandmed on muljet avaldavad: 303hobujõudu, kiirendus „sajani” 6,3 sekundit, piiratud libisemisega diferentsiaal, 19tollised veljed jne. Selles, et Hyundai vana kooli „suur töömaht, ei mingit ülelaadimist” hobujõud on igati hästisöönud, ei teki rooli taga mingit kahtlust.

Gaasipedaal reageerib kiirelt, kohe järgneb kerge rehvikiunatus ja raju kiirendus ning hetke pärast on legaalne linnakiirus juba ületatud. Maanteelgi tuleb end talitseda, sest möödasõitudel tekib kange tahtmine paarist sekundist kauemaks gaasipedaali põhja vajutada. Mõnusalt jäme on ka kiirendamistel kostuv hääl, nii et senikaua, kui bensiiniarved või liikluspolitsei pole teie tuju ära rikkunud, tekitab Hyundaiga kihutamine sõltuvusse ajavat adrenaliinitulva.

Mõni aga on Genesis Coupéga kiiresti sõitmise juures veel: kõigepealt ülikaitsvaks häälestatud veojõukontroll, mis kohitseb mootori võimsust nii agaralt, et vihane härg võib muutuda just sel hetkel, kui on soov ta rapsima panna, uimaseks lambukeseks ning ärgata uuesti alles siis, kui õige aeg juba möödas. Õnneks saab veojõukontrolli välja lülitada, kuid sellega peaks olema ekstra ettevaatlik, sest vihmasel või ka kevadiselt tolmusel asfaldil kaob tagarataste pidamine momentaalselt.

Automaatkäigukast toimetab sujuvalt ja kiirelt ning seda saab juhtida roolilabadega, kuid automaatika ei käitu siiski alati päris juhi soovide kohaselt, manuaalkast oleks selle autoga palju paremini kooskõlas.

Kurvides ja maanteel, nii palju kui meil tavaliikluses proovida õnnestus, on Genesis Coupé vedrustus ja rool oma ülesannete kõrgusel ehk kannatab kiirust ja võimsust. Mündi teiseks pooleks on aga sõidumugavus. Praeguses seisus tänavatel põrutab ülijäik vedrustus lihtsalt liialt palju. Maanteele sobib see Hyundai paremini ka kütusekulu suuruse tõttu: seal näitas pardaarvuti isegi alla 7liitrist kulu, samas kui linnatsüklis kippus näit üsna kergesti üle 15.

Mitte neli, vaid 2 + 2 kohta

Genesis Coupé on kahtlemata nägus auto: omapärane küljejoon ning madal-lai kupeekere tõmbavad tänavatel pilke. Sõitjateruumis on olud veidi argisemad. Jah, baasvarustus on tõesti rikkalik, kuid miinusena meenutavad plastdetailid liigselt kolm korda odavamaid Hyundaisid, teisisõnu on need selles hinnas auto kohta odavavõitu. Ka ei anna rooli reguleerida sisse-välja (üles-alla saab) ning juhiiste liigub vaid osaliselt elektriga, selle seljatuge peab aga tavapärasel viisil sättima.

Puudustele vaatamata on ees istuda mõnus ja ruumi jätkub ka pikale juhile, tagumine iste on, nagu sarnastel kupeedel reeglina ikka, sobilik lastele. Pakiruum ajab oma 332liitriga asja kenasti ära ja kuigi ühendusava on väike, saab pikemate esemete vedamiseks ka tagumise istme seljatoed alla kallutada.