Väike Kia näitab uut taset

disain, sõitjateruum, sõiduomadused, hind, garantii ESP lisavarustuses, kahtlased hääled prooviautol

Kia Picanto ei ole kindlasti maailma kõige erutavam auto. Aga ta sisaldab endas nutikaid lahendusi ja praktilisi omadusi, mis panevad küsima, kas on üldse mõtet endale suurem auto soetada?

Selle Kia vahva välimus tasub endale meelde jätta, sest tegu võib olla oma klassi kõige parema autoga. Esimesed testivõidud on uuel Picantol igatahes taskus.

Nagu praegustele linnaautodele omane, on kõige pisem Kia 3,6 meetrit pikk ja maksab 10 000 euro ringis. Baashind on küll kõigest 8990 eurot, aga samuti väga soodsa 10 590 eest saab üllatavalt korralikult sisustatud-varustatud versiooni, mis peaks täitma linnas ja linnast 100 km raadiuses lõviosa autojuhtide tegelikest sõiduvajadustest.

Uue Picanto trumbid saavad alguse ruumikast ja hästi sisustatud sõitjateruumist. Auto suurust arvestades on esiistmeil olemine igati mõnus, iste pakub head tuge ning armatuurlaud näib silmale kena. Hõbedased kaunistused rikastavad muidu tumedat visuaali ning rooliratast ja käigukangi katab nahk. Ülinutikas on panipaik-topsihoidik käigukangi ees, mis topsikaarte eestklappimisel mahutab näiteks saiapätsi-suuruse asja. Kõige kallima varustusega Picanto saab lisapanipaiga ka kõrvalistme alla. Sellist läbimõeldust enamikus rivaalides ei kohta.

Kahekesi tagaistmel

Lisaks esiistmetele on häid uudiseid ka tagareast. Kaks täiskasvanut mahuvad ka tagaistmele ära, kuigi seljatugi on liiga püstine ja istmepadi pingilaadne nagu selle suurusklassi autodel tavaks. Pisike pakiruum (maht 200 liitrit) peaks toime tulema umbes kolme poekotiga.

Picanto saab osta kolme mootoriga. Kõige odavamal, 8990eurosel versioonil on kolmesilindriline 69 hj mootor, mida tasuks vältida, sest sellega kaasneb väga nigel varustus. Napi lisaraha eest saab neljasilindrilise 85 hj mootori ja parema varustuse nagu testitud 10 590eurosel versioonil. Kolmandana on valikus 82hobujõuline Bi-Fuel mudel, mis võib tarbida nii bensiini kui ka gaasi. Sel versioonil on tehasest paigaldatud 10liitrine bensiini- ja 35liitrine gaasipaak.

Prooviauto mootor jättis linna- ja maanteesõidul optimaalse mulje. See töötab vaikselt ja kiirendab esimese kolme käiguga reipalt. 1,2liitrisest töömahust hoolimata võiks jõuallikat isegi paindlikuks nimetada, sest linnas kannatab vabalt sõita kõrgeima ehk viienda käiguga. Maanteele jõudes pole mootoripöörded sugugi ülemäära kõrgel. Mootorit on kiirendades küll alati kuulda, kuid pigem häirib rehvimüra, mis on samuti selle klassi autode üks tüüpvigu. Suuremad autod on kindlasti vaiksemad, kuid linnaautode seas lärmavad konkurendid Kiast pigem veel valjemini.

Supermanööverdaja

Kõige nauditavam on Picanto mõistagi linnatänavail, kui mootor tagab piisava kiirenduse ning rehvimüra on väiksem. Konarustel kipub kerge auto mõistagi rappuma, kuid vedrustus saab aukudega kenasti hakkama. Superpöörajana osutub Picanto manööverdades lausa mängukanniks (pöördering 9,8 meetrit), koos napi pikkusega kulub parkides marjaks ka auto laius – vaid 1,6 meetrit.

Kiitust väärib ka Picanto keskmine, EX-varustustase. See sisaldab muuhulgas ka CD-MP3-mängijat ja USB-AUX-ühendust, konditsioneeri, nelja elektriakent ja mitut meeldivat pisinüanssi. Ootamatum on linnaauto tavavarustusest leida istmesoojendusi ja isegi roolisoojendust! Ainuke oluline puudujääk on stabiilsuskontroll, mille saab vaid koos 2400 eurot kallima tippvarustusega TX. Automaatkäigukast maksab omakorda 1000 eurot.

Kui midagi märkimisväärset miinuspoolele kanda, siis jäid kummitama kaks küsimust „korealase” koostekvaliteedi kohta. Nimelt kostus siduri lahutamisel auto alt alati kerge laksakas ning esiaknad tegid sulgudes tasast urinat. Võimalik, et tegu on ainult konkreetse prooviauto vigadega. Muidu ei julgeks Kia sellele seitsmeaastast garantiid ju pakkuda.