Kõige egoistlikum Mini

disain, stiil, dünaamika, sõiduomadused heal teel sõiduomadused kehval teel

Kui kiire autosõit on kirg, siis kupeekerega Mini Cooper S-ile vastu panna pole võimalik.

Tagurpidi pähe tõmmatud nokamütsi meenutava välimusega kupee ei tee katsetki võluda neid, kelle sihiks on jääda liikluses märkamatuks ja kes hindavad autot ennekõike praktilisuse järgi. Kupee on egoist ja selle üle uhke. See mahutab kaks inimest, ei mingit napi jalaruumiga tagaistet, et vähemalt natukenegi pereautot mängida. Pakiruum, tõsi, on väikese auto kohta päris suur – 280 liitrit.

Kui sõiduks läheb, siis teeb kupee Cooper S veelgi suurema hüppe pereautost kaugemale. Temaga sõitmine on sündmus. Tumedates toonides sõitjateruum mähib juhi endasse, iste paikneb madalal, püstine tuuleklaas rõhutab võidusõiduautoliku kokpiti tunnet.

Cooper S-i 1,6liitrise turbomootori 184 hobujõudu vallanduvad 5500 pöördel minutis, momenditipp 240 njuutonmeetrit on saadaval 1600–5000 pöördel minutis. Jõuallikas on piisavalt paindlik, et olla ülesannete kõrgusel ka madalal töökiirusel, kuid mõistagi tuleb temperamentseks minekuks tahhomeetri osuti püsti ajada. Muide, kui kupee kiirus ületab 80 km/h, kerkib pakiruumiluugist automaatselt välja spoiler, mis tempo langedes taas peitu poeb. Kui on soov madalamal kiirusel spoilerit näidata, saab selle ka nupuvajutusega puhkeasendist välja kamandada.

Tee olgu hea

Automaatkäigukasti käikude käsitsi vahetamise režiim töötab Minil ja BMW-l ühena vähestest (vähemalt siinkirjutaja meelest) õiget pidi – kiirendamisel tuleb liigutada kangi tahapoole ja pidurdamisel ettepoole.

Nii vahetult kui kupee Cooper S sõidavad vähesed autod, see on tundlik, täpne, kirglik. Mootor ei tea midagi turboviivitusest, vedrustus ja rool võimaldavad eekujulikku tunnetust, kaldumine kurvides jääb minimaalseks. Kõik need ülivõrded kehtivad aga hea tee puhul.

Kui kate konarlik või lausa auklik, muutub Cooper S ebamugavaks ja ka ebakindlaks. Jäik vedrustus ei mängi muhkude-lohkudega kaasa ning kontakt teega pole enam see, mis peaks. Asfaldivedrustus kruusasõiduks ei sobi, nendiksid võidusõitjad.

Palju võimalusi

Mini kupee hinnad algavad 21 120 eurost (Cooper), Cooper S maksab 25 780 eurot, mis tähendab, et Coupe saab soetada mõnevõrra soodsamalt kui luukpära. Näiteks käredama Cooper S-i puhul on vahe 1680 eurot. Kupeed tagasihoidlikumates versioonides nagu One ja One Minimalist ei pakutagi.

Mini kupeele päris otseseid konkurente pakkuda pole, sarnase ideoloogiga mudeleid muidugi leidub (Peugeot RCZ, Audi TT, Volkswagen Scirocco), kuid need on kas suuremad, enama istekohtade arvuga või oluliselt kallimad. Mini kupee pikkuseks on vaid 3,7 meetrit.

Varustust leidub väikeses autos ohtralt. Cooper S-i puhul puudub ilmselt enamikul ratsionaalne vajadus üheksale A4 lehele mahtuvat lisade nimekirja vaadata, et aga tegu pole ilmselgelt praktilise ostuga, siis valikuvõimalus, kas lasta kapotile tõmmata mustad, hõbedased või punased triibud, on kindlasti omal kohal.

Muidugi leidub ka sõitjateruumi osas suur hulk võimalusi seda isikupärasemaks muuta. Põhiasjad on siiski nagu Minil ikka. Seinakellasuurune spidomeeter paikneb armatuurlaua keskel ning mahutab ka info- ja meelelahutuskeskuse ekraani. Juhi vaatevälja keskpunktis asub aga hoopis tahhomeeter, mille väikeselt ekraanilt näeb ka auto kiiust. Kui kupeel sõit sees, siis seinakella pole tõesti aega vaadata.