Linnaautost asjalikult

väikese auto kohta ruumikas, sobivus linnaoludesse kõrge hind, maanteel ebamäärane

Kui tavaliselt kipuvad pisikesed linnaautod olema kujustuselt üsna lustlikud, siis Volkswagen valis up!-iga rangema joone.

Sellises kirjus seltskonnas, kuhu kuuluvad näiteks Fiat 500, Kia Picanto, Chevrolet Spark, Toyota Aygo, Citroën C1, Peugeot 107, tähendab mõningane konservatiivsus isegi võimalust silma paista. Konkurente, muide, on juurdegi tulemas, seda Volkswageni kontserni siseselt: up!-i sõsarmudelid on Škoda Citigo ja Seat Mii.

Eelnevast ei tule muidugi aru saada, et Volkswageni up! oleks surmtõsise olekuga, midagi kahandatud mõõtmetega Golfi sarnast. Naerurant kaitseraua alaosas ning suured aknad loovad autost kindlasti sõbraliku mulje.

up!-i hinnakiri ei ole veel lõplikult paigas, kuid importööri info kohaselt maksab odavaim mudel 95protsendilise tõenäosusega 10 450 eurot. Ka varustuse osas on küsimärke, aga kui võtta aluseks varustusloetelu Saksamaal, siis paistab, et baasmudel tuleb ses osas üsna tagasihoidlik. Näiteks konditsioneeri nimetatakse näiteks alles tippversiooniga (13 372 eurot) seoses.

Lisade võimalused on aga üsna laialdased. Esmakordselt linnaautode klassis saab up!-i varustada avariiennetussüsteemiga. Viimane töötab kuni kiiruseni 30 km/h, jälgides laseranduri abil kuni kümne meetri kaugusel auto ees toimuvat. Kokkupõrkeohu korral rakenduvad pidurid automaatselt.

Info- ja meelelahutussüsteemi nimetusega „maps+more” saab autost välja võtta ning arvuti abil uuendada. Seade ühendab navigatsiooniseadme, telefoni käed-vabad-süsteemi, reisiarvesti ning meediakeskuse, viimane võimaldab nii muusika kuulamist kui ka fotode ja videode vaatamist.

Palju ruumi

Sõitjateruumi kujustusele lisab särtsu kerevärvi paneel armatuurlaual, kuid üldiselt valitseb sisemuses range kord ja lihtne loogika. up!-i on lihtne kasutada – istu sisse ja sõida. Üks aga siiski leidub – nimelt ei saa rooli kaugust reguleerida, mis mõningatel inimestel võib tekitada probleeme õige sõiduasendi leidmisel.

Küll aga leidub 3,5meetrises autos lausa üllatavalt palju ruumi. Oleks liialdus öelda, et neli täiskasvanut sõidavad selles mugavalt, kuid nad mahuvad autosse täiesti talutavalt. Et tegu on siiski linnaautoga, ehk enamik sõite pigem lühikesed, suudab up! esineda täisväärtusliku sõiduriistana.

251liitrine pakiruum kuulub mahukuselt klassi tippu ning tagaistme kokkuklappimisega saab seda suurendada 951 liitrini.

Linnas väga hea

Mootorivalik koosneb kahest võimalusest: üheliitrine kolme silindriga bensiinimootor kas 60- või 75-hobujõulisena. Esialgu pakutakse vaid viiekäigulist manuaalkäigukasti, järgmise aasta keskel on oodata ka automaati. 2013. aastal tuleb elektriajamiga up!

Kolmesilindriline mootor on saadud üsna viimistletult käima, spetsiifilist häält see küll kuuldavale laseb, kuid eriti ei värise. Olgu ühes või teises võimsusastmes, kumbki versioon ei ole maanteesõiduks kuigi hea. Kuid linnasõiduks sobivad suurepäraselt mõlemad – eks asi ole ka käigukasti ülekannetes, mis nappe muskleid kompenseerivad. Pöördemoment on, muide, mõlemal mootoril võrdne – 95 njuutonmeetrit. Keskmiselt on väiksema võimusega mootor pisut ökonoomsem: näitajad vastavalt 4,5 l / 100 km ja 4,7 l / 100 km.

Sõiduomadustelt vastab up! kõigile linnaautole esitatavatele ootustele. See tähendab, et on piisavalt pehme vedrustusega, et tulla toime künniste, trammiteede ja lihtlabaste aukudega ning piisavalt kerge rooliga. Maanteekiirustel jääb up!-il puudu konkreetsusest.