Zafira pürgib soliidsuse poole

mugavus, mõnus teine istmerida hind, mass, kitsas kolmas istmerida

Uue Zafira Toureri näol lubab Opel ostjatele senisest nooblimat mahtuniversaali, mis on kvaliteetselt koostatud, sõidab mugavalt ja oskab istmeid liigutada mitmel eri moel.

Zafira Tourer ei asenda senist Zafirat, vaid täiendab Opeli praktiliste pereautode valikut, kuhu kuulub ka viiekohaline Meriva. Uus Zafira Tourer on neist kahest mõistagi kallim – võrreldavast tava-Zafirast umbes 500 euro võrra – ning maksab kriips alla 20 000 euro. Kallim on see ka Ford Grand C-Maxist, Chevrolet Orlandost ja Peugeot 5008-st, millega Opel näitab oma kuulumist mahtuniversaalide hierarhia ülemisse otsa.

Palju klaasi

Soolasevõitu hinna eest pakub Zafira Tourer kuni seitset istet, millest tagumised kaks maksavad küll lisaraha. Sõitjateruumis on ilmselged paralleelid Astra ja Insigniaga, nii koostekvaliteet, materjalid kui ka punakas miljöövalgustus jätavad üsna noobli mulje. Üliavar ja õhuline tunne on esimeses istmereas, eriti juhul, kui auto on varustatud poolde katusesse ulatuva tuuleklaasiga. Lisaks pakutakse ka klaaskatust, mis toob päikesepaiste ka teise ja kolmanda rea sõitjateni.

Kõige kuninglikumalt tunnevad ennast aga just teise rea sõitjad, kui auto on varustatud eriliste klappistmetega. Teise rea keskmise istme seljatoest saab klappida kaks suurt käetuge, samas äärmisi istmeid tahapoole ja sõiduki kesktunneli poole nihutades. Sedasi tekib kahe tagaistuja jaoks rohke põlve-, õla ja pearuum, mis on võrreldav luksusautos sõitmisega.

Et Zafira Tourer on Opeli mahtuniversaalidest suurim ja oma 4,7meetrise pikkusega sugugi mitte kompaktne mahtuniversaal (nagu ametlik klassifikatsioon väidab), eeldaks, et hästi tunnevad ennast ka kolmanda istmerea sõitjad. See eeldus osutub ülimalt ekslikuks, sest kolmandasse ritta pääsemine on täiskasvanu jaoks üle keskmise tülikas ja teiseks pole seal põlvedele ega labajalgadele ruumi. Mõneski rivaalis on kolmas istmerida kasutatavam. Kahjuks pole siiani kinnitatud kolmanda istmerea ega muu lisavarustuse hindu.

Liiga raske

Proovisõiduks olnud Zafira Toureril oli lisaks arvukatele lisadele ka kõige võimsam mootor – 165 hj diisel. Sellise jõuallikaga maksab auto vähemalt 24 250 eurot, hinna sees on ka stopp-start-automaatika. Et esialgu võimsamaid mootoreid ei pakutagi, oodanuks 165hobujõuliselt krapsakat minekut, kuid Zafira Tourer vastas ootustele pelgalt adekvaatse kiirendusvõimega. Siin oli oma osa prooviauto enam kui 1,7tonnises tühimassis, millega uus Zafira ületab otseseid rivaale 100–200 kilogrammiga.

Natuke kergemad on bensiinimootoriga autod, kuid kindlasti tasuks vältida iidset 1,8liitrist turbota baasjõuallikat. Optimaalne võiks olla 1,4liitrine turbomootor, ja pigem 140 hj (al 20 900 €) kui 120 hj (al 20 700 €) versioonis, sest nende kütusekulu on võrdne (6,7 l / 100 km). Käivitusautomaatika kärbib keskmisest kulust mõlemal juhul veel 0,4 liitrit ning maksab 400 lisaeurot. Automaatkäigukasti saab paraku kombineerida vaid kahe mootoriga: võimsaima diisli ja 140 hj turbo-bensiinimootoriga. Selle valiku korral käivitusautomaatikat ei pakuta.

Raskepärasus iseloomustab Zafira Tourerit lisaks kiirendamisele ka kurvisõidul. Auto mass on alati tunda, mingist sportlikkusest ei ole juttugi. Samas töötab ka vedrustus suure ja raske auto soliidsusega, sõitjad konarusi eriti ei tunne ega kuule. Just nagu Insignias. Vähe mõtet tundus olevat reguleeritavatel amortisaatoritel, mis võimaldavad teoorias valikut mugavuse ja sportlikkuse vahel. Tegelikkuses on erinevus nende kahe sõidurežiimi vahel peaaegu olematu ja eelistada tasub ostes tavavedrustust.