Aircross, konkreetne ja asjalik

juhitavus, ruumikus, ökonoomsus, garantii valikus puudub automaatkäigukast, vähene baasvarustus

Ehkki Citroën C4 Aircross baseerub Mitsubishi ASX-il, ei aja neid kahte siiski segamini.

Välisdisaini põhjal võib sugulust vaid aimata, Citroënile omast esiosa kujustust rõhutavad veelgi valgusdioodide ribad, mis toovad esmajärjekorras meelde DS3-l nähtu, ning silmale osaliselt peidetud C-piilar viib jällegi mõtted DS5-le. Kokkuvõttes saab tulemus eht-citroënlik, omanäoline ja margi austajatele küllap vägagi meelepärane.

Sõitjateruumis tunneb Mitsubishi ASX-i rohkem ära. Kui silmas pidada omanäolisust, siis C4 Aircross sellest muidugi kaotab; kui võtta aga puht mugavuse seisukohast, siis pole häda midagi, sest ka ASXil on sellega kõik korras. C4 Aircrossi viimistlusmaterjalid on tasemel ning nii nende kui ka osavalt paigutatud kroomaktsentide abil moodustub soliidne üldmulje.

Aircrossi hinnakiri stardib 19 900 eurost, selle summa eest saab 1,6liitrise (117 hj) bensiinimootoriga ja esiveolise mudeli. 19 900 tähendab 3000 euro võrra kõrgemat hinda kui vastaval ASXil. Tõsi, Mitsubishil kehtib baasmudelile hetkel soodushind, kuid ka tavahinnakirja järgi saaks „jaapanlase” 2135 euro võrra soodsamalt. Seejuures pakub Mitsubishi rikkalikumat baasvarustuspaketti, Citroën aga pikemat garantiid – viis aastat või 150 000 km.

Teedel tasemel

Sõitjateruumi plussiks on avarus, ruumi jätkub piisavalt nii esimesse kui ka tagumisse istmeritta, pakiruum mahutab 442 liitrit – igati piisav suurus. Juhtimisseadmetes suuremad iseärasused puuduvad. Nelikveolise mudeli puhul, selline oli ka prooviauto, saab keskkonsoolil paikneva pöördlüliti abil muuta auto esiveoliseks, lülitada automaatse, st vastavalt haardetingimustele veojõudu jaotava nelikveo või lukustada nelikveo.

Sõiduomadustelt kuulub Aircross linnadžiipide koorekihti: see ei kaldu asfaldikurvides, pakub piisavat tunnetust ja konkreetsust maanteekiirustel ning saab hästi hakkama ka kruusateega. Tõsi, Aircross raputab rohkem kui mõnigi rivaal. Ehkki nood on mugavamad, lähevad nad jällegi suurematele kompromissidele asfaldil.

Kergemal maastikusõidul piisab automaatse nelikveo pruukimisest, heades haardetingimustes suunab see 98 protsenti veojõust esiratastele, olude halvenedes võib viia suhte esi- ja tagatelje vahel 50 : 50-le. Kliirensiks teatab Citroën 16,8 sentimeetrit.

Piisavalt reibas

Eestis pakutavas mootorivalikus sisaldub kaks võimalust. Eespool nimetatud ottomootoriga, millel keskmine kütusekulu 5,9 liitrit sajale kilomeetrile, varustatakse vaid esiveolised mudelid. 114-hobujõulist diislit saab nii esi- kui nelikveoga mudeliga. Küllap paljude jaoks on suur miinus, et kummagi mootoriga ei pakuta automaatkäigukasti.

Nelikveolisena, nagu oli prooviauto, tarvitab diisel-Aircross Citroëni teatel keskmiselt 4,9 liitrit kütust sajale kilomeetrile ning kiirendab 0–100 km/h 11,6 sekundiga. Möödasõidukiirendust jagub sel 270njuutonmeetrise pöördemomendiga jõuallikal igati piisavalt. Üldiselt korralike akustiliste omadustega jõuallikas vääratab suhteliselt madalatelt pööretelt kiirendades, lastes kuuldavale, tõsi, hästi lühidalt, vana kooli diisli-häälitsusi.