See nägusam Civic

luukpärast kenam, mõistliku hinnaga tippversioon, mugav ja vaikne saadaval ainult ühe mootoriga, kehvema varustusega versioonid kallimad kui luukpäral, pearuum tagaistmel

Sedaankerega Honda Civic on pontsakast luukpärast tagasihoidlikum, soliidsem ja nägusam, ent seda pakutakse vaid ühe mootoriga ja hinnad on samuti kõrgemad.

Ütleme ausalt: praeguse põlvkonna Civicu disain oli pettumus. Eelmise mudeli futuristlikult munakujuline, kuid teravate nurkadega kuju tehti ümaramaks, pehmemaks, paksemaks ja kokku koledamaks. Nelja uksega mudel pole samuti just autoilu etalon, kuid luukpära kõrval siiski esinduslik. Eemaldage piltidel nähtavad kleepsud ning valige veel tumedam värv ning saate täitsa soliidse auto.

Mingil põhjusel on aga otsustatud, et Eesti ostjatele sedaankerega Civicut soodsalt ei anta. Kui viieukselise hinnad algavad pisut enama kui 15 000 euro juurest, siis neljaukselist pakutakse ainult suurema, 1,8liitrise bensiinimootoriga ja selle eest peab välja käima minimaalselt 17 990 eurot. Hinnakirju võrreldes selgub veel üks üllatus: sedaan ongi sama mootori-käigukasti ja varustuse korral luukpärast kallim. Erandiks on vaid tipmine automaatkäigukasti ja Executive-varustustasemega versioon, mis maksab 2500 eurot analoogsest luukpärast vähem (21 190 eurot vs. 23 690 eurot). Nii ennustabki Honda, et lõviosa autodest ostetakse just sellisena ja seepärast proovisime oodatavat edumudelit meiegi.

Honda 1,8liitrine jõuallikas pole sama võimekas kui rivaalide turbomootorid, kuid Eesti oludesse ja igapäevasõiduks passib väga kenasti. Reageerib gaasipedaali vajutusele vahetult ning igapäevasõidul ei pea pedaali kunagi tugevalt pressima, et liiklusvoos püsida. Ent kui autolt rohkem nõuda, ilmneb tüüpiline Honda mootori iseloom: madalatel pööretel jaksu eriti pole. Sujuvalt ja kiiresti toimetav automaatkäigukast lahendab selle mure küll kohe, vahetades käigu alla ja lennutades pöörded kõrgele. Sellega kaasneb vali müra, kuid vähemalt hakkab auto nobedalt liikuma. Siinkohal tuleb Hondat kiita ülitüütust robotkastist loobumise eest. Selle õuduse kõrval on tavaline automaatkäigukast tõeline õnnistus!

Nagu luukpära juureski kirjutatud on edasiminek märgatav ka vedrustuses: uus Civic on palju mugavam. Samuti vaiksem, veidi rahulikuma armatuurlauaga ja kvaliteetsema viimistlusega sõitjateruumis (mõne koha peal saab siiski veel norida). Ruumikuse ja praktilisuse poolest tasub muidugi luukpärakeret eelistada. Jah, tavaliselt piisab ka neljaukselise võimalustest, kuid kui tagumisele istmele peaks kolima pikemad reisijad, jääb neil pearuumi vajaka. Kuigi pakiruum on küllaltki mahukas (440 l), piirab selle kasutusvõimalusi väike luuk.