Riskitu retsepti järgi tehtud

ruumikus, neutraalne välimus, säästlikkus, sõiduomadused kasin mootori- ja varustusvalik

Škoda läheb Rapidiga kindla peale – kui auto välimus ei karju näkku, sõiduomadused on enamikule mokkamööda ja ruumi lausa rabavalt palju, pole sellisele sõidukile ostja leidmine kuigi keeruline.

Škoda töötajad on Rapidi tutvustamisel kerges kimbatuses – nad nimetavad autot sedaaniks, aga samas ka ei protesti, kui keegi peab seda suure tagaluugi pärast hoopis luukpäraks.

Lisaks peab Škoda Rapidit väikekeskklassiautoks nagu Octaviatki, kuigi samas on see viimasest tibake pisem, aga teisalt Fabiast selgelt kogukam. Too kimbatus laheneb aasta-paari jooksul, kui valmib järgmine Octavia, mis tõmbab Rapidiga sisse juba hoomatavama vahe. Näis, mis lugulaulu mõtleb välja Seat, mis hakkab sama autot pakkuma Toledo nime all.

See mudelipositsioneerimis-mambodžambo pole aga argiautot vajava inimese jaoks oluline. Oluline on hoopis see, et Rapid on asjalik pereauto, kus jätkub ruumi nii sõitjatele kui ka pagasile.

Rapidi veermik kombineeriti Volkswageni kontserni osadepaletist – vedrupüstmike ja alaõõtshoobadega esisild sarnaneb Polo omaga, poolsõltuva vedrustusega väändtala-tagasild on aga Golfi klassi autolt, millele viitab ka 4 cm suurem tagarööbe. Talasild on odav ja võtab vähe ruumi, mistap pakiruumimahult (550 l) ei jää Rapid alla Octaviale (585 l).

Põhjatult suure pakiruumi kiuste on Rapidi proportsioonid siiski paigas, sest telgede vahe venitati 2 cm pikemaks kui Octavial. Tänu sellele mahub 180 cm pikkune inimene enda järgi paikaseatud esiistme taha istuma ohtra õhuvahevaruga. Tõsi, lagi on nii suurel sõitjal juba pealigi ning Octavia omast ligi 7 cm kitsam kere kolme täismeest kõrvuti mahutama ei kipu.

Kui ruumikuselt on Rapid Octaviaga samal pulgal, siis kolmes vallas on sees selge vahe.

Esiteks on sõitjateruumi viimistlusmaterjalid uuelt väikekeskklassiautolt oodatavast mitu kraadi odavamad. Kalk ja kõva plast on ustel ja armatuurlaual ning istmed üpris kasina külgtoega ja üsna väikesed. Päris dacialikku koonerdamishõngu pole, kuid too piir on lähedal.

Sarnane on seis ka pakutava varustusega. Näiteks klaasipuhasti vihmaandurit ei saa isegi lisatasu eest nagu ka kahetsoonikliimaseadet, ksenoon- või dioodlaternatest (nagu näiteks uuel sama klassi Seat Leónil) rääkimata. Ainsad märkimisväärsed mugavuslisad on kurvivalgustusfunktsiooniga udulaternad, vanamoodsalt-ebamugavalt madalal asuva ekraaniga navigatsiooniseade ning nõlvaltstardiabi.

Ka mootori-käigukastivalik on koostatud põhimõttel „vähenõudlikule aitab neistki”. Otsa teeb lahti 1,2liitrine kolmesilindriline ottomootor (75 hj, 6,1 l / 100 km), millele järgnevad sama mahuga neljasilindrilised turbomootorid (86 ja 105 hj, 5,1 ja 5,4 l). Nõrgemad mootorid on viiekäigulise käsikastiga, 105 hj toob kuuenda lisaks. Tipmine valik on seitsmekäigulise DSG-automaadiga 1,4liitrine turbo (122 hj, 5,8 l).

1,6liitrised (90 ja 105 hj, 4,2 ja 4,4 l / 100 km) turbodiislidki piirduvad viiese käsikastiga.

Kõigist turbomootoriga Rapiditest tehakse ka ökoversioon, mille stopp-start-automaatika, väiksema veeretakistusega rehvid ning peamiselt mootorpidurdusel töötada eelistav generaator näpistavad kütusekulust kuni 0,5 l / 100 km.

Proovitud vägevam diisel-Rapid liigub tänu 250 Nm pöördemomendile lõbusamalt, kui kiirendusaeg (0–100 km/h 10,6 s) arvata lubaks. Muidugi on diisliurin sõidu ajal kõrvus, kuid see ei häirinud – erinevalt käigukasti undamisest, mis loodetavasti oli vaid proovitud eksemplari eripära. Samas rehvimüra on summutatud hästi nagu ka paduvihmas sõites kostev veepladin.

Rapidi roolitunnetus on volkswagenlikult vahetu ja sõidulusti tekitav, kuid vedrustus võiks auto taltsast loomu arvestades olla pehmemgi. Oma osa andsid teravates aukudes põntsutamisse 195/45R16 lisavarustusrehvid (valik algab mõõduga 175/70R14). Juhikoha ergonoomika üle ei saa nuriseda, kuid sisepeeglisse vaadates selgus, mille arvelt pakiruum nii suur on – kõrgele kergitatud mütsiriiul teeb tagaaknast kitsa pilu.

Pärast diislit tundus 86 hj 1,2 TSI üsna jõuetu, aga rahuliku loomuga inimene saab ka sellega tööle-koju põristatud, rõõmustades päriselus 6 l / 100 km kanti jääva kütusekulu üle. Täislastis autoga maanteemöödasõidul kiirendamine nõuab aga väga palju aega ja ruumi.

Kahjuks pole siiani teada, kui palju Rapid maksma hakkab. Et Škoda nimetab üheks konkurendiks Chevrolet Cruze’i, peaks hinnakiri algama 12 000 € kandist, kuid samas on sahistatud ka lausa 14 000 – 15 000 euroni küündivast alghinnast.