Laheda välimusega, aga veidi koba

Vahva välimusega Fiat 500L lükkab küll nunnumeetri põhja, aga kui esimene vaimustus möödas, annab põhjust ka kriitikaks.

Välimuselt kuulub L-mudel selgelt 500 perekonda, kuid tehnilises plaanis osutub selle 4,1meetrise mahtuniversaali suuremaks sugulaseks hoopis Punto. Nii või teisti: mängulisus on saanud väikeste mahtuniversaalide seas normiks ning 500L hoiab lippu kõrgel. Kas kõige kõrgemal, võib vaielda, sest ega näiteks Opel Meriva ja Ford B-Max kah just igav-mornid ole.

Uste lahenduselt kuulub Fiat kahe rivaali foonil pigem konservatiivsesse tiiba, need avanevad sulguvad nagu sõiduautol tavaliselt, B-Maxil pruugitakse teadupärast taga lükanduksi ning Merival vastakuti lahti käivaid. Igal juhul on nii esi- kui ka tagauksed 500L-l piisvalt suured, et sealt vaevata sisse-välja pääseb, kuid jah, nii mugavalt kui Fordiga kitsastes parkimisoludes siiski mitte.

Hinnalt on nimetatud kolm üsna sarnased: odavaima Fiat 500L-i saab 14  160 euro eest, soodsaima B-Maxi 14  400 ja Meriva 14  940 eest. Mõistagi ei ole kõigi varustuspaketid identsed, näiteks paistab Fiat silma sellega, et baashinnas sisaldub konditsioneer, kuid puudub raadio, Fordil on jälle vastupidi ja Opel kui kõige kallim ei paku kumbagi.

Tagaistmel vähe pearuumi

Sõitjateruumi kujustus jääb L-mudelil võrreldes tava-500-ga siiski üsna vaoshoituks, kuid kindlasti saab seda iseloomustada kui nägusat. Juhtimisseadmed on käepärased, panipaiku jagub ning puutetundliku ekraaniga meelelahtuskeskuse kasutamine sujub probleemideta. Siiski võiks juhiistme istmepadi olla pikem, see ei toeta jalgu piisaval määral.

Sõitjateruumi klaaskatus (kuulub kõrgeimasse varustuspaketti) ning väikesed aknad tuuleklaasi ning ukse vahel loovad tunde justkui istuks suureks akvaariumis. Kuid panoraamkatus tähendab ka miinust, nimelt sööb selle tagaserv ära tagaistujate pearuumi. Juba keskmist kasvu sõitja pea nühib tagaistmel vastu lage.

Jalaruumi jätkub tagaistmel sõitjatele siiski piisavalt, pealegi saab istme kaugust reguleerida, mis annab võimaluse vastavalt vajadusele suurendada pakiruumi mahtu või luua sõitjatetele mugavamad tingimused. Nii varieerubki pakiruumi maht 343 ja 400 liitri vahel. Pakiruumi põranda kõrgust saab samuti muuta nagu ka klappida alla tagaistme seljatoe või voltida kokku terve tagaistme. Pikkade esemete veol kulub ära võimalus ka esiistme seljatugi alla klappida.

Üsna janune mootor

Mootorivalik koosneb Eesti turul kahest võimalusest: 0,9liitrine 105hobujõuline turbomootor ja 1,4liitrine, 95 hobujõudu arendav vabalthingav. Mõlemad tarvitavad kütuseks bensiini.

Prooviauto 1,4liitrine mootor ei kuulu just jõuallikate koorekihti, see on oma võimsama, aga väikseme töömahuga turbosõsaraga võrreldes janune (keskmine vastavalt 6,2 ja 4,8  l / 100  km, linnakulu isegi 8,3 vs. 5,7), aga see-eest uimane. 12,8 sekundit 0–100  km/h on tegelikul normaalne näitaja, kuid probleem seisneb rohkem sitkuses, kiirenduses näiteks vahemikus 70–90  km/h. Möödasõidud maanteel nõuavad mootori tugevalt pöördesse laskmist, muidu veniksid väga pikaks.

Sõidumugavuselt kuulub Fiat 500L aga klassi paremikku, vedrustus summutab hästi tee ebatasasused. Medali teiselt küljelt leiame paraku ebamäärase juhitavuse ning vatise roolitunnetuse.