Uus Forester: tasemel nii metsas kui ka teel

Uus Subaru Forester pakub üht paremat kombinatsiooni tee- ja maastikusõiduomadustest, praktilisusest ja mugavusest ning hinnast ja varustusest, mida turult leida võib.

Veebruaris müügile jõudev Forester ronib maastikul veenvalt ning pakub teel mugavat, kuid sugugi mitte maastikuautolikult kohmakat minekut. Suuremad mõõtmed ning mitmed nutikad lahendused suurendavad praktilisust ning 23 900 eurost algav hind teeb Foresteri linnadžiipide seas vägagi ahvatlevaks, seda enam, et baasvarustusloetelu on pikk: kiirushoidikust istmesoojenduseni ja Bluetoothi ühendusega helisüsteemist kliimaseadmeni.

Odavaimalt saab soetada 150houbujõulise bensiinimootoriga mudeli, diislite hinnad algavad 27 900 eurost ning 240hobujõulise bensiinimootoriga tippversioon maksab 33 900 eurot. Viimast saab vaid tippvarustuses, mis tähendab, et hinda mahub ka Harman-Kardoni helisüsteem, 18tollised valuveljed ja palju muud, mille üles lugemine läheks pikale. Küll aga tuleb miinusena märkida, et võimsaimat mootorit saab vaid variaatorkäigukastiga, aga diisleid vaid manuaalkäigukastiga. 150hobujõulist bensiinimootorit kombineeritakse mõlemaga. Sõltumata paketist, puudub varustusest navigatsiooniseade.

Suurem ja avaram

Võrreldes eelkäijaga lisandus Foresteri pikkusele 3,5 sentimeetrit, telgede vahele 2,5 ja laiusele 1,5 sentimeetrit. Kui mõnel teisel juhul võiks selle info peale ehk õlgu kehitada, siis Foresteri puhul on võit otsene. Uue mudeli sõitjateruum pakub väga avaraid olusid, ruumi jagub laialt mõlemasse istmeritta, madalamast kesktunnelist võidab tagaistme keskmisel kohal sõitja. Soliidse kujustusega sõitjateruumi kvaliteedist kõneleb see, et karmi pakasega, proovisõidu ajal näitas termomeeter miinus 25 kraadi, ei kostnud ka maastikusõidul ühtegi naginat ega klobinat.

Juhikohta iseloomustab väga hea väljavaade, eriti just maastikusõitu silmas pidades kulub marjaks, et auto mõlemad esinurgad on nähtavad. Armatuurlauda täiendab ekraan, mille vahendusel saab jälgida nelikveo toimimist, kütusekulu ning muud teavet, keskkonsoolilt leiab nupu, mille vajutamisega saab automaatkäigukastiga mudeli viia maastikusõidurežiimi.

505liitrise pakiruumi plussina saab lisaks mahule märkida sama tasapinda lävega ning võimsalust salvestada elektrilise ajamiga pakiruumi luugi avanemise kõrgus. Need, kes pargivad autot garaažis, oskavad seda võimalust hinnata.

Maastikul osav

Mootorivaliku säästlikum variant on 5,7liitrise keskmise kütusekuluga (0,2 l vähem kui eelkäijal) bokserdiisel, mis oma 350njuutonmeetrise pöördemomendiga ja 147 hobujõuga annab linnadžiibile ka dünaamika, mille üle ei tohiks olla nurisemist ka neil, kes sõidavad raskema koormaga. Kiirendusajast 10,2 sekundit 0–100 km/h on olulisemgi elastsus – reibas möödasõidukiirendus.

240hobujõuline bensiinimootor peaks tehaseandmetel hakkama saama keskmiselt 8,5 liitri kütusega sajal kilomeetril ja kiirendama auto sajakilomeetrise tunnikiiruseni 7,5 sekundiga. Proovida õnnestus seda vaid metsateedel ja maastikul, mistõttu kiiruslikud omadused jäid proovimata, küll aga andsid järsud tõusud kinnituse, et koostöös maastikusõiduprogrammiga X-Mode saab see väljaspool teid hästi hakkama.

X-Mode muudab näiteks gaasipedaali tundlikust, häälestab ümber stabiiluskontrolli ja jõuülekande. Maastikul annab suuremad võimalused linnadžiibi kohta korralik 22sentimeetrine kliirens ning lisab julgust kuni 51kraadine lubatav külgkalle. Automaatkäigukasti puhul tavaoludes 60 : 40 suhtega nelikvedu suudab kiiresti veojõudu ümber jagada ja kokku mängida veojõukontrolliga, mis tähendab Forester tuleb edukalt toime ka olukordadega, kus üks ratas maast lahti, teine sügavas augus ja kaks libedal pinnasel, juhi rolliks jääb gaasi vajutamine.

Halva teega saab Forester suurepäraselt hakkama, vedrustus summutab efektiivselt lööke, olles samas piisavalt toekas, et auto saaks maanteesõidul käituda kindlalt. Plussina saab märkida ka Forstereri vaikset sõitjateruumi.