Kellele ja milleks?

Jah, Mercedes-Benz CLA, tootja hinnangul neljaukseline kupee, on üks ilusamaid autosid turul, kuid ometi valdavad järeleproovimisel selle suhtes vägagi vastuolulised tunded.

Kõik autod ei pea olema praktilised nii nagu ei pea kõik olema vaid lustiks, kõik ei pea olema mugavad samamoodi nagu ei pea kõik olema sportlikud, aga ühte või teist peab ju auto ometi olema. Või leidma mingi mõistliku kompromissi erinevate omaduste vahel. CLA jätab paraku palju otsi lahti.

Välimuselt peibutab CLA kindlasti paljusid, kes otsivad endale stiilset sedaani. Erakordne on ka õhutakistustegur 0,23, BlueEFFICIENCY Editionil koguni seeriaautode seas rekordiline 0,22. Mis on selle taga? Mõistagi määrab palju kere väliskuju, kuid ka näiteks õhuvoolu juhtimine auto põhja all, mida CLA puhul tehaksegi.

Tehniliselt on CLA-l kõige rohkem sugulussidemeid A-klassiga, võiks isegi öelda, et tegu on A-klassi sedaaniga, kuid pikkust jagub esimesel oma 30 sentimeetrit rohkem – 4,63 meetrit. Pikem, tõsi, vaid 4 sentimeetri võrra, on see ka C-klassi sedaanist. Telgede vahe võrdub CLA-l täpselt A-klassiga – 2,7 meetrit.

CLA hinnakiri algab umbes 5500 euro võrra kõrgemalt kui A-klassil, odavaima CLA saab 27 468 euro eest. Rivaalide mudelireast sarnaneb CLA kõige rohkem Audi A3 sedaaniga, mis pole veel müügile tulnud.

Veel kord: kellele ja milleks?

Juhikohalt leiab eest A-klassilt tuttava pildi, st meeldiva, sportlikkust toonitava kujustuse. Sportlikud istmed pakuvad tõhusat külgtuge ning näevad ka šikid välja.

Tagaistmel on aga äärmiselt ebamugav. Ei oska arvata, kes ja miks võiks seal üleüldse tahta istuda. Mercedes võiks hakata korraldama koolitusi, kuidas CLA tagaistmele ronida ja sealt lahkuda, ilma et muhku pähe lööks. Väljaronimine osutub eriti keeruliseks. Võib proovida meetodit, mille lähteasendiks on lennuki hädamaandumispoos, või veidi lõbusamalt: keerate end küljega sõidusuunda, tõstate jalad üle ukseääre, haarate kätega katusest ja libistate end välja nagu vana allveelaevnik. Harjutada saab meremuuseumis Lembitu ühest ruumist teise liikudes.

Tagaistmel kuluvad marjaks muudki allveelaevniku omadused: näiteks võime viibida kitsas ja pimedas ja pealekauba ebamugavas ruumis.

Ebamugavused pole sellega veel lõppenud. Jäik vedrustus, mille muudavad veel ebamugavamaks sportlikud rehvid mõõdus 225 /40 R18, klopib ebatasasel teel robustselt, kuid pole kiirel kurvisõidul sugugi nii täpne ja vahetu kui püüdlik liivaterade ülelugemine lubanuks eeldada. Mõistke palun õigesti: CLA on hästi juhitav ja pakub peegelsiledal teel sõidulusti, kuid ei ole siiski nii terav, et see õigustaks ülijäika seadistust. Sama käib sõitjateruumi kostuva veeremüra kohta: esiveoline CLA ei ole nii sportlik, et vali rehvimüra saaks täieliku põhjenduse.

Keeruliseks osutub CLAga ka manööverdamine, sest nähtavus taha on väga kehv.

Valikus ka nelikvedu

Prooviauto CLA 200 156hobujõuline mootor oli ülesannete kõrgusel, kuid seitsmekäiguline robotkäigukast üritas talle kaikaid kodaratesse pilduda. Nimelt koperdas see käiguvahetustel korduvalt, justkui leidmata õiget käiku. Hetk hiljem töötas aga normaalselt, et natukse aja pärast taas kohmitseda.

Võimalik, et tegemist oli konkreetse kasti tehnilise probleemiga, võimalik, nagu mainis Silberauto müügimees, kui olin talle probleemist rääkinud, et käigukasti võis viia segadusse suur proovisõitjate arv, kuna kast kohandab oma töö vastavalt juhi sõidustiilile.

Aga nagu öeldud: kui käigukast võimaldas, töötas see turboga täiendatud 1,6ne jõuallikas igati hästi, pakkudes piisavat dünaamikat ja paindlikkust. Keskmine kütusekulu 5,6 liitrit sajale kilomeetrile on samuti tasemel näitaja.

Võib-olla saaks pealkirjas esitatud küsimus ühese vastuse: see on auto stiiliteadlikule kihutajale, kui valida CLA-le 211hobujõuline tippmootor ning ühendada see võimaluste nimekirjas leiduva nelikveoga.