Ruumikas ja kaunis, aga tuimavõitu mootoriga

Mazda 3 korjab plusse disaini, ruumikuse ja juhitavuse eest, kuid vabalthingavad bensiinimootorid jäävad dünaamikalt alla rivaalide ülelaadimisega jõuallikatele.

Võrreldes eelkäijaga muudeti uus „kolm” madalamaks ja laiemaks, mis juba iseenesest muudab auto välimuse dünaamilisemaks. Kui siia lisada hoogne kujustus, saab terviku, mis paneb järele vaatama ja ühtlasi vastandub ühele peamisele konkurendile, konservatiivsele Volkswagen Golfile.

Kui eelmises numbris proovitud Peugeot 308-le sai ette heita interjööri kitsikust ja apse ergonoomikas, siis Mazda 3 mahutab mõnusalt ja selle kasutamine sujub mugavalt ja läbimõeldult. Teisisõnu: vormimängud ei tule kindlasti igapäevase kasutatavuse arvelt.

Novembri teises pooles Eestis müügile tuleva Mazda 3 hinnad algavad 14 990 eurost, selle summa eest saab luukpärakerega (valikus on ka sedaan), 100hobujõulise bensiinimootoriga mudeli, mille varustuspakett katab põhivajadused (olemas on nii konditsioneer kui istmesoojendused, samuti korralik turvavarustus).

Erakasutajate seas saab ilmselt kõige populaarsemaks 120hobujõulise bensiinimootori ja põhipaketist aste kõrgemal asuva, rikkaliku varustuspaketiga 17 890 eurot maksev mudel. Hinnas sisalduvad lisaks tavalisele näiteks kahetsooniline kliimaseade, kiirushoidik, kesklülitiga juhitav info- ja meelelahutussüsteem ning automaatne hädapidurdi linnakiirustel.

Kõrgemail varustustasemeil saab autole lisada näiteks veel ka adaptiivse kiirushoidiku ja sõiduraja hoidmise abi jms.

Hiir ja ekraan

Nagu moodsal ajal kombeks troonib ka Mazda 3 interjööris kesksel kohal ekraan (seda alates teisest varustustasemest), mille kaudu saab juhtida info- ja meelelahutussüsteemi. Ekraan on ka puutetundlik, kuid juhil osutub mugavamaks teha valikuid istmete vahel asuvate nuppudega. Tegemist on mitmelt noobelmargilt tuttava lahendusega, kus lühikese ajaga saab arvutihiirelaadse kesklüliti ja selle ümbrusesse paigutatud otseteenuppude kasutamise nii käppa, et pilku ei pea sellele pöörama.

Armatuurlaua fookuses asub osutiga tahhomeeter, mille ühes nurgas näidatakse auto sõidukiirust. Selline lahendus ei ole kindlasti parim, sest kiirusnäit on ju olulisem kui mootoripöörded. Tõsi, tähtsuse järjekord saab parem kui varustusest tellitud näitude tuuleklaasile kuvamise süsteem.

Kiita saab aga ruumikust: nii eesmises kui tagumises istmereas tunnevad sõitjad end mugavalt. Hoogne välimus ei söö sugugi tagaistujate pearuumi. 364liitrine pakiruum on väiksem kui mõnelgi rivaalil.

Vaja oleks turbot

Baasjõuallikas, 100hobujõuline 1,5liitrise töömahuga bensiinimootor, paistab silma oma hingetu olekuga ja satub hätta möödasõidukiirendustel. 150 njuutonmeetrit on selgelt vähe ja selleks et Mazda 3 sellega varustatuna vähegi liiguks, tuleb ajada pöörded nii kõrgeks, et kütusesäästu ei paista enam kusagilt. Proovisõidu järel võib öelda, et 5,1-liitrine keskmine kütusekulu, nagu kirjas tehaseandmetes, jääb päriselus unistuseks. Räägime kulust 7–8 liitri vahel.

Parem valik on 120hobujõuline kaheliitrise töömahuga mootor. Selle 210njuutonmeetrine pöördemoment saab 1,2tonnise autoga paremini hakkama, reipamalt. Selle 0 – 100 km/h aeg 8,9 sekundit on samuti hea, kuid puudu jääb päris elus vaja minevast sitkusest madalatel pööretel.

Ka selle mootori keskmiseks kuluks annab Mazda 5,1 l / 100 km. Seejuures on vägagi reaalne, et võimsam mootor osutub päriselus nõrgemast ökonoomsemaks, sest sellega ei pea pidevalt gaas põhjas sõitma. Valikus leidub veel ka 2,2liitrine diisel (150 hj), mille proovisõidumuljeid ei ole.

Mis puutub juhitavusse, siis selles, olgu öeldud, kuulub Mazda tippklassi. Ees MacPherson- ja taga mitmikhoobvedrustusega auto pakub selget sõidutunnetust ja kindlat minekut igasugustel teekatetel. Ei ole koperdamist konarustel, ei ole ebamäärasust kurvides – kõik on paigas, häälestatud ja tasakaalus.