Tantsud super-Golfiga

300 hobujõudu ja nelikvedu teevad Volkswagen Golf R-ist jäärajal põneva tantsupartneri, ole ainult mees ja püsi tempos.

Tantsuvõrdlusega jätkates: R ei uhkelda eriti kirju kleidi või erakordselt avara dekolteega, smart casual, nagu öeldakse. Inimene, kes autosid eriti ei tunne, võib super-Golfi pidada tavaliseks pereautoks. Suuremad õhuvõtuavad esiosas, tavamudelist erinev kaitseraud ja radiaatorivõre, erilised 18tollised kergveljed, mille kodarate vahelt paistavad mustad pidurisadulad, tagantvaates hakkavad esmajärjekorras silma neli summutiotsa ja difuusor. Tavamudelist 20 mm madalam kliirens ning laiem rööbe lisavad välimusele sportlikku veenvust.

Muutusi leidub nipet-näpet veelgi, kuid tervik on täiesti salongikõlblik, selline, et ka 40aastane võib säärasega valgel ajal avalikku kohta ilmuda. Sama saab öelda sõitjateruumi kohta – sportlik, aga soliidne. Niisugune lähenemine ongi ju mõistlik, sest auto hind 36 600 eurot tähendab, et poisikesed endale R-i lubada ei saa. Kõige otsesem konkurent, Subaru STI Racing maksab 38 500 eurot.

Võib arvata, kuidas Subaru-fännid ja mõned teisedki teatavad, et Volkswageni Haldexi siduriga nelikvedu on „liba”, „pseudo” ja mis kõik veel. Pärast umbes 55 liitri bensiini kulutamist Põhja-Rootsi jääradadel võtan julguse kinnitada, et see nelikvedu toimib suurepäraselt. Subaru on kahtlemata väga hea, kuid sedasama saab ka Golf R-i kohta öelda.

Läheb lahti ...

Kuna rada on peegelsile, tasub viie sõiduprogrammi seast valida kõige „kangem” nimetusega Race (võidusõit), see seadistab amortisaatorid eriti jäigaks ja seeläbi kere kaldumise minimaalseks. Muide, Golf R on ainus Golf, millel saab stabiilsuskontrolli täielikult välja lülitada.

300hobujõuline turbomootor läheb mahlaka jorinaga (osa vägagi inspireerivast helist tuleb siiski spetsiaalsest valjuhääldist) pöördesse ning annab teada, et tema poolest võib juhtuda suuri asju. Juhtubki. Lappi Winter naastrehvide tõhusal kaasabil krapsab see reipalt kohalt ja kerib hoo ruttu üles, järsk gaasivähendus, rollinõks ning Golf lendab külg ees jääovaalil, reageerib elavalt gaasipedaalile, lubab end nõtkelt juhtida kurvist kurvi. Muide, ei mingit käsipiduri kangutamist, viimase lülitamine käib elektrooniliselt ja külglibisemise alustamiseks-kontrollimiseks ei sobi.

Täpsus, mitte brutaalsus, on jäärajasõidul peamine märgusõna. 1,47tonnise tühimassiga, sportvedrustuse (ees MacPherson-tüüpi, taga mitmikhoobvedrustus) ning muutuva rooliülekandega (ei pea nii palju lappama) Golf R on täppistööriist, mitte kuvalda.

Forsseeritud mootor

Haldexi mitmekettaline sidur jagab veojõudu esi- ja tagarataste vahel vastavalt haardetingimustele ja nagu Volkswagen kinnitab, töötab ennetavalt. Nii muutub R näiteks rahulikul maanteesõidul esiveoliseks, kuid vajadusel võib suunata ka 100% veojõudu tagaratastele. Jäärajal kihutades ei märka juht midagi eriskummalist, Golf R „teab” väga hästi, mida temalt oodatakse, ja sõidab täpselt nii nagu ühelt nelikveoliselt sportlikult autolt ootaks, käitub ühemõtteliselt nelikveolisena, seda ka külglibisemise korral.

Juhiabisid leidub hulgi, ka näiteks stabiilsuskontrollil leidub n-ö tänavasõidu ja võidusõidu vaheaste, mis lubab mõningast libisemist, ESP-l baseerub ka diferentsiaalilukustuse efekti andev süsteem (EDS) ning kurvi sissepoole jäävat ratast pidurdav XDS+.

Golf R-i 300hobujõuline mootor baseerub teada-tuntud EA888-l, võrreldes GTI-l kasutatava modifikatsiooniga vahetati välja plokikaas, erinevad on väljalaskeklapid, klapipesad ja -vedrud, kolvid, pihustid ning turbo. See jõuallikas suudab manuaalkäigukastiga Golf R-i (nagu oli prooviauto) kiirendada paigalt „sajani” 5,1 sekundiga, DSG puhul 4,9ga, keskmine kütusekulu on vastavalt 7,1 ja 6,9 l / 100 km.