Teistmoodi Jeep

Jeep Cherokee tihendab margi mudelirivi viisil, et oma leiaksid needki, kes tahavad keskmises mõõdus linnadžiipi, mis torkaks silma ka disaini poolest.

Nii pole ime, et peamise rivaalina nimetatakse olemuselt sarnast Range Rover Evoque’i, mis on Cherokeele lähedane ka hinnalt. Nimelt algab Cherokee hinnakiri 33 900 eurot maksva esiveolise mudeliga, odavaima nelikveolise saab 37 500 euro eest, Evoque’i hinnad on vastavalt 34 990 ja 37 300 eurot. Detailidesse laskumata saab öelda, et mõlemad rivaalid on hästi varustatud, kuid ka kallimad n-ö tavalisest linnadžiibist.

Disaini üle saab detailides vaielda, kuid küllap nõustuvad kõik sellega, et Cherokee on omapärane. Konservatiivsema maitsega tegelased võivad „kissis silmade” pärast nina kirtsutada, ent neil, kes otsivad erilise välimusega autot, on põhjust käsi plaksutada. Siiski, ehk võinuks mängulise esiosa foonil olla auto disain tervikuna rohkem n-ö üle võlli?

Sõitjateruumi kujustus siiski mõnes mõttes jätkab esiosa teemat, mängides hoogsalt nurkade ja lõigetega. Pisike puudus ergonoomikas seisneb asjaolus, et istmesoojenduste lülitamiseks tuleb puutetundliku ekraani vahendusel seigelda menüüdes, need võiks olla eraldi lüliti all. Tagaistmel leidub jalaruumi küll piisavalt, aga hiiglasliku klaaskatuse tagaserv sööb teises reas istujate pearuumi. Pakiruum mahutab sõltuvalt tagaistme asendist 591–714 liitrit.

Mootorivalik koosneb kaheliitrisest diislist ja 3,2liitrisest bensiinimootorist. Diisel häälestati esiveolise tarvis 140-le ja nelikveolise jaoks 170-le hobujõule, 272hobujõulist bensiinimootorit saab vaid nelikveolisele mudelile, seejuures ka eriti maastikusuutlikule Trailhawk-versioonile.

Prooviautot viis edasi 3,2liitrine bensiinimootor, võimsust ja pöördemomenti vahendas ratastele üheksakäiguline automaatkäigukast. Kooslus paistab silma lõpuni viimistletud ja väga sujuva töö poolest. Möödasõidukiirendus on piisav, kohaltvõtureipus samuti. Keskmiseks kütusekuluks annab Jeep 10 liitrit sajale kilomeetrile – sinnakanti jäi ka Autolehe kulu maantee-, linna- ja maastikusõidu tulemusena.

Maastikusõidul esines Cherokee tavalise linnadžiibi tasemel. Kergemad takistused, laugemad nõlvad ja mudased rajad läbis see 20,8sentimeetrise kliirensiga auto probleemideta, kuid raskematel katsumustel takerdus samal põhjusel, miks aeglustita linnadžiibid ikka takerduvad. Rasketes oludes edasirühkimiseks on tarvis suurt võimsust ja pöördemomenti madalal kiirusel. Kui aeglusti puudub, oleks neist oludesse sobimatul kiirusel abi.

Proovi-Cherokeel sai valida nelja sõiduprogrammi vahel: automaatne, sportlik, lumised olud ning liiv/muda. Veojõudu jagab esi- ja tagarataste vahel sidur, juhiabielektroonika aitab ratastel leida parimat haaret. Tegemist on kõige linnadžiibilikuma komplektiga nelikveolise Cherokee valikus, järgmine pakett toob juba aeglusti ning kolmas tagadiferentsiaali lukustuse (pluss kõrgema kliirensi jms).

Ehkki otsene kogemus puudub, lubab teiste sarnaste autodega kogetu arvata, et kolmandas varustuses auto alistanuks proovinõlva kindlasti, vägagi tõenäoliselt saanuks sellega hakkama ka n-ö teisel tasemel Cherokee.

Asfaldil esineb Cherokee veenvalt, pakkudes ilmselt kogu Jeepi mudelivaliku parimat sõidutunnetust. Rool annab piisavalt tagasisidet, toekas vedrustus ei lase umbes 1,9tonnise tühimassiga autot kurvides ülearu kalduma ega pidurdustel noogutama. Plussina läheb kirja ka vaikne sõitjateruum. Kui võrrelda maanteesõiduomadusi linnadžiipide kontekstis üldisemalt, siis kuulub Cherokee klassi paremikku. Aukliku kruusatee järsemad kraatrid panevad aga Cherokee rappuma rohkem kui mõne teise sama klassi auto.