Kiire ja ökonoomne Volvo pistikuhübriid

Volvo V60 pistikuhübriidi kütusejanu osutub küll Autolehe testiringil tehase andmetest suuremaks, kuid ligi 300 hobujõu foonil on auto ikkagi väga ökonoomne.

Seeriatoodanguna valmiv V60 Plug-in Hybrid on maailma esimene diiselmootoriga pistikuhübriid, millel on kombineeritud 215hobujõuline sisepõlemismootor ning 68hobujõuline elektrimootor. Esirattaid veab diisel, tagarattaid elektrimootor. Valida saab kolme sõiduprogrammi: täiselektriline, hübriidne ning jõuline. Viimane häälestab auto maksimaalsele sooritusele ja võimaldab 283 hobujõu ja 640 njuutonmeetri toel spurtida paigalt „sajani” 6,1 sekundiga.

Proovisõidu kütusekulu mõõtmisel kasutasime hübriidset sõiduviisi: auto sai ise otsustada, millist mootorit, millal ja kui palju kasutab. Autolehe tavapärase linna- ja maanteeringi asemel tuli läbi sõita neist kokku kombineeritud variant põhjusel, et auto oli Eestis lühikesel esitlustuuril ja kasutamisaeg piiratud poole päevaga. Pistikuhübriidi puhul ei saa kuidagi nii, et arvutad 50 kilomeetri läbimise tulemuse järgi 100 kilomeetri kulu. Tulnuks sõita 100kilomeetrine linnaring, laadida siis aku täis ja sõita seejärel 100 kilomeetrit maanteel – selleks aga ei jätkunud aega.

100 kilomeetrine mõõtering sisaldas kesklinna tänavaid, äärelinna magistraale ning ka maanteelõiku ja kogu sõidu keskmiseks kiiruseks kujunes 39 km/h. Nagu pisitikuhübriidide puhul tavaliselt osutus Volvol kõige säästlikumaks sõidu algus, mil aku värskelt täis laetud: 20 kilomeetri keskmine kulu oli vaid 0,7 liitrit sajale kilomeetrile, 50. kilomeetril näitas reisiarvesti kõige lähedasemat tulemust tehase kulule – 1,9 l / 100 km ning 100. kilomeetril 3,9 l / 100 km. Aku mahutavus on 11,2 kW/h ja tehes jämeda arvutuse (laskumata aku ja laadimise tehnilistesse üksikasjadesse ning elektri- ja kütusehinna kõikumisse), paistab, et voolu võis kuluda summa eest, mis vastab umbes 0,9 liitrile diislikütusele. Seega on keskmine kulu sajal kilomeetril 4,8 l / 100 km.

Hoolimata asjaolust, et see jääb kaugele tehaseandmete 1,8 liitrist, on tulemus siiski auto võimsust arvestades hea. Näiteks sama diisliga varustatud V60 esiveoline tavaversioon kulutab tootja teatel 6,2 liitrit sajale kilomeetrile, dünaamikalt lähedane 304hobujõulise bensiinimootoriga nelikveoline aga üle 10 liitri.

Volvo V60 pistikuhübriid on raske auto, tühimassiks annab tootja umbes kaks tonni (kui täpne olla, siis sõltuvalt varustusest 1961–2066 kg), kuid sõiduomadused osutuvad oluliselt nõtkemateks kui hirmutava numbri põhjal arvata võiks. Vale oleks väita, et massi üldse tunda ei ole, kuid lodevuseks ei muutu see üheski olukorras. V60 sõidab täpselt ja tasakaalustatult ning kui kasutada hübriidajami koguvõimsust, siis kiiresti. Sõit on samaaegselt ka piisavalt mugav, pelgama kehvemale teele sattumist ei pea pelgama.

Sõitjateruum ei erine märkimisväärselt n-ö tavalise V60 omast, see on meeldiva, puhta disainijoonega ning piisavalt ruumikas. Akupakk paikneb pakiruumi põranda all, mis tähendab, et pakiruumi kasulik maht kahanes 305 liitrile.

Volvo pistikuhübriid maksab 56 400 eurot, millest saab maha lahutada riigi toetuse 6000 eurot. Seega kujuneks hinnaks 50 400 eurot ehk 4800 eurot rohkem kui maksab seni V60 valiku kalleim esindaja, eelpool nimetatud 304hobujõulise bensiinimootoriga nelikveoline ning kuuekäigulise automaatkäigukastiga mudel. Viimane teeb 0–100 km/h vaid 0,1 sekundit kiiremini (6,0 s) kui pistikuhübriid, kuid kulutab tehase andmetel keskmiselt 10,2 l / 100 km – üle kahe korra rohkem kui Autoleht mõõtis pistikuhübriidile. Mitmed V60 diiselmudelid kulutavad tehase andmetel vähem, kui Autoleht mõõtis pistikuhübriidi kuluks (koos elektrihinna lisamisega), kuid ei paku võrreldavat dünaamikat.