Tulevik käeulatuses

Hyundai on esimene autotootja, kes valmistab seeriaviisilisena vesinikuautot ja müüb seda väljavalitud klientidele. Praegu veel ülikallil tehnoloogial töötav iX35 jättis sõidul täiesti „tavalise” auto mulje.

Seni on Hyundai valmistanud oma linnadžiibi ix35 põhjale mõnisada vesinikuautot ning soovijatele neid ka müünud. Eestis proovitud auto soetas näiteks Soome gaaside tootmisega tegelev ettevõte Woikoski. Lihtne see neile siiski polnud – firma esindaja pidi Lõuna-Korea vahet sõitma ning selleks, et autot kasutada saaks, tuli ehitada oma vesinikutankla.

Väliselt sarnaneb vesiniku-Hyundai igati tavamudeliga ning isegi auto seest leiab erinevusi vähe. Paar teistmoodi nuppu ja näidikut ning vesinikupaagi ärapaigutamisel pisut kahanenud pakiruum on ainsad, mis auto erilisust reedavad.

Küll aga on väga eriline tehnoloogia, mis selle auto liikuma paneb. Lihtsustatult öeldes on tegu väikese elektrijaamaga, mis toodab vesinikust ja õhust elektrit, mille kasutab ära elektrimootor. Vesinikku mahub ix35 kahte paaki 700baarise rõhu all kokku 144 liitrit kaaluga 5,64 kg. See juhitakse kütuseelementi, mis võtab lisaks läbi mitme filtri välisõhku ja annab välja elektrit ning vett. Viimane väljub süsteemist plastist „summuti” kaudu. Plastist seepärast, et muidu hakkaks „summuti” roostetama.

Mingisuguseid mürgiseid heitgaase vesinikuauto ei väljuta ning selle ökoloogiline jalajälg sõltub sellest, kuidas kasutatavat vesinikku toodetakse. Meetodeid on mitu, kuid reeglina on need loodussõbralikud, näiteks veest hüdroenergiat kasutades või läheb käiku tööstuses kõrvalproduktina tekkiv ja muidu tihti lihtsalt õhku suunatav vesinik.

Sõit vesinikuautoga on sisuliselt sama mis sõit tavalise elektriautoga – ning ühtlasi sarnane tavalise iX35ga. Mis esmalt, nagu elektriautode puhul ikka, hämmastab, on vaikus sõitjateruumis. Mootorimüra puudub ning ka maanteekiirusel võib tagaistmel sõitjaga rääkida tasasel häälel. Kohaltvõtt ja kiirendamine on rahulikud, kuid siiski piisavad, et muu liiklusega kenasti kaasas püsida. iX35 elektrimootori võimsus on 100 kW (136 hj) ning kiirendusnumber „sajani” 12,5 sekundit. Veavad esirattad, tavamudeliga võrreldes on kaalulisa umbes 200 kg. Lisaks on olemas ka eraldi aku, kuhu salvestatakse pidurdamisel ja aeglustamisel tekkinud energiat, mida kasutatakse uuesti ära siis, kui tarvis on lisavõimsust – näiteks möödasõitu tehes.

5,65 kilogrammi vesinikuga saab sõita umbes 600 kilomeetrit, ehk et sõiduulatus on võrreldav sisepõlemismootoriga auto omaga. Erilist säästu vesinikuautoga siiski veel ei saavuta, sest isegi kui tankimine õnnestuks, tuleb kilo vesiniku eest maksta umbes 10 eurot, paagitäie ja 600 kilomeetri eest järelikult umbes 50–60 eurot. See teeb kulu sarnaseks bensiiniautoga, mis neelab saja kilomeetri kohta 7,5 liitrit kütust. Woikoski esindajad ennustavad, et gaasiautode ja -tanklate lisandumisel kukub vesiniku hind 6–8 eurole. Hetkel on tankimisvõimalustest suur põud kogu maailmas. Näiteks Soomes on kaks tanklat, Taanis ja Norras viis, Saksamaal hetkel 15, kuid järgmisel aastal peaks sinna neid lisanduma tervelt 100.

Vähemalt sama valus küsimus on ka vesinikuauto hind. Soomes läks selle auto soetamine maksma üle 200 000 euro. Muidugi moodustavad sellest väga suure osa riigimaksud, kuid auto hind on ka nendeta krõbe – umbes 150 000 eurot. Hyundai loodab vesinikuauto väikeseeriatootmisest tavatootmisse lasta juba 2015. aastal ning suuri lootusi pannakse Hyundai ix35 järgmisele põlvkonnale, mis toob 2017. aastal ka uue vesinikuauto. Ühtlasi soovitakse siis hind langetada 40 000 – 50 000 eurole.

Arvestades auto keskkonnasõbralikkust võiks sellelegi kehtima hakata erinevad toetusprogrammid ning siis kukuks hind juba täiesti tavalise linnadžiibi tasemele.