Igav ei hakka kunagi

BMW 2. seeria kupeega ongi nii lõbus sõita nagu tema hoogne disain lubab oletada.

BMW tihendab järjest mudelirida ning kõnealune kupee kuulub just nende „tihenduste” hulka. Siiski ei sündinud teise seeria kupee tühjalt kohalt, eelkäijaks on esimese seeria kupee, kuid kindlasti ei saa väita, et piirduti ühe teiseks ringiristimisega. Kõik tähtsamad mõõtmed – pikkus, laius, telgede vahe ja rööbe – on eelkäijast suuremad ja avaldavad oma mõju nii ruumikusele kui sõiduomadustele.

Suuremad mõõtmed tulevad kasuks ka auto kujustusele, eelkäija, 1. seeria kupee pontsakus on taandumas. Üksteist enamsentimeetrit pikkuses koos reipalt tõusva küljejoone ning langeva katusekaarega lisavad kupeele vajalikku hoogsust, laiem kere ja rööbe aga lisavad muljet jõust, kuid kõige selle foonil tuleb siiski märkida, et BMW valikus leidub kaunimaid kupeesid.

Sportlikule autole iseloomulikult asub sõitjateruumi fookuses juht. Armatuurlaua keskosa nupuplokid kaarduvad juhi suunas, kõik muudki lülitid leiab roolikeeraja mugavalt selleks pilku teelt pööramata. 2. seeria kupee on ennekõike esiistmetel sõitmise auto, tõsi, ka tagaistmele saab end pakkida, kuid ruumiga läheb kitsaks. Kõige suurem mure: kuhu panna pea?

Kui juhiiste paika seatud, saab asendi täpselt selliseks, nagu ühelt sportlikult igapäevaautolt oodata. Juht istub madalal, kuid tal on siiski piisav vaateväli. Viimasega ei saa hoobelda jällegi paljud n-ö päris sportautod.

Kõige parem osa BMW kupeest vallandub sõites. See, kuidas 50 : 50 kaalujaotusega tagaveoline auto käitub kurvilisel teel ühtaegu aktiivselt ja kombineerib selle samas tänu laiale rööpmele ja pikemale telgede vahele stabiilsusega, väärib aplausi. Ees vedrupüstmikega, taga mitmikhoobvedrustus hoiab rattad teega kontaktis ka ebatasasustel, toimugu siis kohtumine muhkude-lohkude kurvis või sirgel: 2. seeria on alati juhitav, valmis kiirendusteks ja pidurdusteks.

Kaheliitrise turbodiisli põhinäitajatest tasub lisaks 184 hobujõule tähelepanu pöörata 380njuutonmeetrisele pöördemomendile, sealt tuleb selle mootori aktiivsus ja sitkus, mis klapib hästi tervikuga.

Kaheksakäiguline automaakäigukast saab suurepäraselt pihta, kas juht tegeleb parasjagu laisa lonkimisega või kavatseb kasutada auto sportlikke omadusi (seda saab autole tegelikult ka „otsesõnu” vastava lüliti abil selgeks teha), hoides vastavalt pöördeid säästlikult madalal või lastes mootori musklitel hiilata. Käike saab vahetada ka käsitsi, aidates nii kaasa kurvidesse sissepidurdamisele ja kiirele väljakiirendamisele. Tuleb kiita BMWd, kelle käsitsivahetuse loogika on intuitiivsem kui mõnelgi teisel: käik vahetub alla kangi ette lükates ja üles seda tahapoole tõmmates.

BMW 2. seeria hinnad algavad 31 750 eurost (218d), proovisõidus olnud 220d maksab baasvarustuses 35 100 eurot, automaatkäigukastiga 37 220 eurot. Varustus on baastasemelgi ammendav, kuid jah, nii või teisiti ei ole tegemist odava autoga.