Uus Twingo – eriti isepäine väike auto

Renault Twingo kolmas põlvkond sai tagamootori, tagaveo ja muid põnevaid lahendusi, mis annavad konkurentide ees mitmeid eeliseid.

Renault ütleb mitu põhjust, miks sedavõrd erilise ehituse kasuks otsustati. Peamine on ruumikus: pakiruumi põhja alla peidetud mootor lubas sõitjateruumi pikemaks venitada. Linnaautole eriti olulisena nimetatakse teisena manööverdusvõimet. Nimelt saab Twingo esirattaid pöörata auto telje suhtes erakordselt palju ehk 45 kraadi ja see tähendab, et väiksem on pöördering ainult miniatuursel Toyota iQ-l. Rohkem turunduslikku väärtust on põhjendusel, et sooviti n-ö juurte juurde tagasi pöörduda ehk teha auto, mis oleks vääriline järeltulija kunagisele menumudelile 5 ja sama lõbus ning omapärane nagu esimene Twingo.

Täiesti uue ja uutmoodi auto konstrueerimiseni jõuti küll alles siis, kui löödi käed Smartiga, nii et hiilgaslikke arenduskulusid ei pidanud üksi kandma. Seega kasutavad tulevased Smartid Twingoga sama platvormi ja tehnikat ning tulevad samast tehasest.

3,4meetrise pikkuse kohta ongi Twingo ruumikas. Ees valitseb avarusetunne ja tahagi mahuvad kaks keskmist kasvu täiskasvanut kenasti. Selleks et tagaistmel ruumi juurde võita (ja auto massi vähendada), on ka Twingo tagumised aknad viimasel ajal leviva moe järgi vaid tagaservast pilukile avatavad. See võimaldab loobuda aknatõstemehhanismist ja teha õhema ukse.

Õnneks pole Renault läinud sama teed nagu mõni rivaal ning pakub Twingole ühtlaselt plasside asemel erksaid värve, hästi sobivaid kleebiskaunistusi ja mitmel viisil muudetavat sõitjateruumi. Pisut rikuvad nägusat ja rõõmsat üldilmet odavapoolsed sisematerjalid, aga selles klassis ei maksagi esinduslikku taset loota. Paremal varustustasemel kuulub Twingosse uhke suure ekraaniga multimeediasüsteem, aga näiteks tahhomeetri saab ainult lihtsama varustusega, kui ühendada autoga oma nutitelefon ja sellele vastav rakendus tõmmata.

Pakiruumi mahu piirab tagarataste vahel asuv mootor napi 219 liitrini, kuid selle heastavad praktilisust tõstvad lahendused. Näiteks asub sõitjateruumis hulk panipaiku, tagaistme seljatuge saab ettepoole nihutada ja sedasi tekib peaaegu kuubikujuline pakiruum, samuti kuulub standardvarustusse etteklapitav kõrvalistuja seljatugi, mis võimaldab autosse laadida pikki esemeid.

Mootorile pääseb aga ligi pärast põhjamattide eemaldamist ja kuue kruvi väljakeeramist. Tihti seda tegema ei pea, sest olulisemad vedelike juurdevalamiskohad asuvad ees kapoti all. Muide, ka sinna pääseb tavapärasest teistmoodi: nimelt liigub kapott paarikümne sentimeetri võrra ettepoole, aga mitte üles, panipaiku seal all ei ole. Kuhugi polnud paigutada ka varuratast, selle asemel on olemas rehviparanduskomplekt.

Kui auto välimus ja sõitjateruum järgivad väljakuulutatud lõbususefilosoofiat tingimusteta, siis sõiduelamus päriselt ootustele ei vasta. Mitte et sel suurt viga oleks, kuid sellest, et auto on tagaveoline, küll eriti aru saada pole. Jah, mootorimüra tuleb tagantpoolt, aga muus osas on sõiduomadused üsnagi argised. Vedrustus pole liialt pehme ja võib mõnes augus isegi päris kõvasti põrutada.

Lähemat kirjeldamist väärib roolisüsteem. Kuna rattad keeravad hästi ja need asuvad auto nurkades, saab Twingoga tõepoolest uskumatult kitsastes kohtades hakkama. Tagasipööramiseks pole laiemat kohta vaja otsida: kruti vaid rool põhja ning väike Renault pöörab peaaegu koha peal otsa ringi.

Pakutakse kaht kolmesilindrilist mootorit: vabalthingavat (70 hj) ja turboga (90 hj). Viimasel on rooliülekanne muutuv ja pisut kiirem, aga uimasevõitu ja tundetu sellegipoolest. Mootoreid, mis pärinevad teistelt Renault’delt, pidi äramahutamiseks kõvasti kallutama ja seetõttu tuli neid tugevalt modifitseerida. Vabalthingav on seadistatud linnatingimustesse, see on paindlik ja kuigi kaugeltki mitte võimas, ikkagi pigem meeldiv. Turbomootor kiirendab reipamalt, aga on parimate (näiteks Peugeot’ ja Opeli mootorite) kõrval juba pisut vanaaegne ehk pläriseb ja väriseb liiga palju ja eksisteerib pikk turboviive. Suure üllatuse valmistas aga kütusekulu. Kui Renault lubab keskmiseks kuluks 4,2 ja 4,4 l / 100 km, siis kahel testipäeval, kui sõideti täiesti tavalistes tingimustes nii linnas kui maanteel, said katsetajad paremal juhul pardaarvuti ekraanile 7–8 liitrit, halvemal lausa 10–11 liitrit saja kilomeetri kohta. Eks tulevased põhjalikumad testid näitavad, kas midagi oli viga konkreetsete autodega või ongi uus Twingo nii pööraselt janune.

Mingeid kahtlusi ei tekita Twingo hind: 8790 euroga saab uuena odavamalt vaid Daciaid. Järgmised varustustasemed maksavad 9290 (lisanduvad nt elektriaknad) ja 10 290 eurot (lisanduvad nt konditsioneer, kiirushoidik ja valuveljed), turbomootori ja parima varustuspaketiga Twingo maksab 11 190 eurot.