Dünaamilisem ja ruumikam uus Sportage

Kia edumudeli uus põlvkond sõidab varasemast innukamalt ja sel on märksa moodsam tehnoloogia, kuid disainieelis anti seekord sõsarmudel Hyundai Tucsonile.

Üllataval kombel oli 2015. aasta üle maailma suurt populaarsust nautinud eelmise põlvkonna Sportage’ile senistest kõige edukam. Ühtlasi oli tegu Euroopas populaarseima Kiaga, mille arvele jäi kogumüügist üle 27 protsendi. Küllap on see üks põhjusi, miks oodati Sportage’i väljavahetamisega kauem kui selle analoogi Hyundai ix35 uuendamisega – Hyundaiga saime proovisõitu teha juba möödunud suvel.

Kui varem oli Sportage’i suureks plussiks disain – see tõusis esile mitte ainult oma paksukese sugulase kõrval, vaid kogu segmendis –, siis nüüd on selle eelise saanud Hyundai. Ehkki üldiselt näeb uus Sportage enam kui hea välja, jätab kõige radikaalsema muutuse läbinud esiosa vastuolulise mulje. Iluvõre on samasugune nagu tillukesel Picantol ning esituled on viidud kõrgele. Kokku meenutab Sportage’i nina nii Porsche Cayenne’i kui ka esimest Subaru Tribacat, paraku materdati neid mõlemat just sellesama esiosa disaini tõttu ...

Muus osas on tegemist varasemast märksa parema autoga. Näiteks ruumikuse poolest kuulub Sportage klassi parimate sekka, samuti on tunduvalt parandatud müraisolatsiooni. Ühtlasel sõidul on väga hästi eristatud nii rehvi- kui ka mootorimüra ning küljepeeglite juurest kostev tuulesuhin muutus proovisõidul märgatavaks alles kiirustel tublisti üle 100 km/h. Lisage siia juurde veel kõigiti moodne varustus alates suurest puutetundlikust ekraanist, automaatsest roolikeeramisest-reahoidmisest kuni ventileeritavate istmeteni välja ning kokku saab päris premium-auto tunnetust pakkuva sõiduki. Tõsi küll, ühe asjas ei pääse Sportage veel päris tipu lähedale. Nimelt on mõni silma alt veidi kõrvale jääv plastosa-nupp endiselt liiga kõva ja odavailmeline.

Lõviosa mootoreid on vanad tuttavad. Valik algab 1,6liitrisest vabalthingavast, mis jääb teistele pakutavatele jõuallikatele selgelt alla. Sellega on dünaamika kehv ja müra palju. Senise kaheliitrise vabalthingava asendanud 1,6liitrine turbomootor on hoopis teine tera: jõuline juba madalatel pööretel ja soovi korral ka päris kiire. Ühtlasi pakutakse seda uue seitsmekäigulise topeltsiduriga automaatse käigukastiga (DCT), mis töötas proovisõiduautol nobedalt ja takerdumata.

Diislitest piisab võimekuse poolest enamikule tõenäoliselt ka 1,7liitrisest. Vaatamata väikesele kubatuurile tuleb see Sportage'ga kenasti toime, liigutab autot reipalt ja säästlikult. Kui nelikvedu ja automaatkasti vaja ei lähe, aga diislit soovite, on see suurepärane valik. Mootorirea lõpetavad kahes seades kaheliitrised diislid, neist 136hobujõulist saab ka esiveoga, 185hobujõuline on alati nelikveoline ja automaatkastiga. Sõidutunde poolest on selge eelis võimsamal mootoril, aga kiirendusel on üsnagi lärmakad mõlemad.

Kuigi põhiehituse poolest on Tucsoni ja Sportage’i veermikud ühesugused, seadistab kumbki tootja autod oma parema äranägemise järgi. Sportage’i puhul rõhutatakse eriti dünaamilisust ja tundlikku juhitavust ning need lubadused auto ka täidab. Mis kõige parem: lahti on saadud vatisest ja tundetust roolisüsteemist, uue Sportage’i rool on täpne ja annab hoopis teisel tasemel tagasisidet. Ühtlasi teeb vedrustus ka kiirest sõidust ja kurvilistest teedest nauditava. Arvestades, et tegu on linnadžiibiga, võib selle vedrustusele küll täispunktid anda!

Uue Sportage’i baashind on väga ahvatlev – 17 990 eurot – ning kuigi sealt edasi kerivad hinnad päris kiirelt ülespoole, on tegu siiski selles klassis pigem soodsa autoga. 1,7liitrise diisli eest küsitakse näiteks alates 19 990 eurost, 1,6liitrise turbomootoriga nelikveolise auto eest alates 26 490 eurost. Varustuse arvelt Kia ei koonerda, kuid üldiselt saab sama öelda ka rivaalide kohta.