Mugav ja jõuline Volvo pistikuhübriid XC90

Volvo XC90 T8 pakub võimalust liigelda elektri jõul, maksmata lõivu mugavuse ja jõulisuse arvelt.

Uute mudelite turuletoomine on Volvole mõjunud kui sõõm värsket õhku ning vedanud tõusuteele ka müüginumbrid. Mullu püstitas Volvo üle maailma 503 127 müüdud autoga rekordi pärast 1997. aastat. Oma roll on ses ka luksusdžiibil XC90, mille arenduse järgmise sammuna valmistati pistikuhübriid. Igati loogiline teguviis, arvestades, et Rootsi autotootja põhirivaalidel Saksamaalt – BMW-l, Mercedes-Benzil ja Audil, aga ka Porschel – on suure linnadžiibi pistikhübriidid samuti olemas.

320hobujõulise bensiini- ja 87hobujõulise elektrimootoriga varustatud Volvo XC90 pistikuhübriidi tunneb ära mudelitähise T8 järgi. Välimuses ega sisemuses erilisi viiteid teistsugusele tehnoloogiale ei leia. See oli ka Volvo üks eesmärke: ehitada hübriidjõuallikaga auto nii, et selle kasutusomadused tavamudelile alla ei jääks. Sõitjateruumi kujustus, ruumikus ja materjalide valik on jäänud samaks ja kõik juhtseadmed paiknevad samadel kohtadel nagu teistelgi XC90-tel. Veidi erineb vaid juhi ees asuv digitaalne näidikupaneel, kuhu kuvatakse hübriidajami näidud.

Seitsmeistmelise pistikuhübriidina on Volvo luksusdžiipide seas ainulaadne, esimeses ja keskmises reas jätkub täiskasvanuile ruumi lahedalt, kolmandas pikemat kasvu inimesed ilmselt pikka sõitu teha ei sooviks. Nii oli ka tavamudelil. Veidi väiksem on vaid pakiruum, mis pidi loovutama oma mahust 52 liitrit tagasilla kohal paiknevale elektrimootorile. Võimas ja kogukas liitiumioonaku, mis seda käivitab, paikneb kesktunneli all auto keskel. Taolise paigutusega hoiti mitte üksnes ruumi kokku, vaid saavutati ka madalam raskuskese, mis mõistagi mõjub positiivselt auto juhitavusele.

Juhile kuuletumise eest pälvib XC90 jätkuvalt kiidusõnu. Kaheliitrine mahtkompressori ja turboga bensiinimootor ning elektrimootor mängivad omavahel kokku sujuvalt ja vaikselt ning kaheksakäiguline automaatkast leiab õige käigu üles kiiresti. Jõudu jagub põhimõtteliselt igaks olukorraks. Korralikust roolitunnetusest ja sõiduautolikust teelpüsivusest oleme Volvo linnadžiibi puhul rääkinud varemgi. Vedrustus on seadistatud mugavuse suunas, kuid mingit poolhõljuvat sõidukogemust see endaga kaasa ei too.

Nii-öelda tavarežiimina kasutuses olev hübriidseadistus suudab tavaliikluses veenvalt esineda. Tihedama liiklusega linnatänavail veeredes või rahulikumalt kiirendades hoiab süsteem käigus vaid elektrimootori, järsema gaasipedaalivajutuse puhul ning kiiruse kasvades rakendub ka bensiinimootor. Tavaolekus veavad vaid esirattad, kuid teeolude muutudes rakendub automaatselt nelikvedu. Proovisõidul õnnestus auto iseloomu katsetada ka jäärajal, kus Volvo nelikvedu sai üsna hästi hakkama. Libedal teel veidi hoogu minnes andsid endast märku ka juhiabi- ja turvasüsteemid, mis ei lubanud kogukal džiibil teelt välja sõita. Tavaliikluses võiks näiteks sõidurada jälgiv juhiabisüsteem isegi veidi rahulikumalt võtta. Eriti kitsastel teedel muutus auto soov rooli asendit korrigeerida pehmelt öeldes häirivaks. Teisisõnu võite töötavate juhiabidega tühjal teel sõidu nautimise ja laugemate kurvide sirgemaks lõikamise rahulikult ära unustada, sest Volvo hoiab teid üsna rangelt oma kitsal sõidurajal.

Peale eelpool mainitud hübriidseadistuse saab auto iseloomu muuta veel nelja režiimi vahel valides. Linnasõiduks sobivas täiselektrilises seades sõidab auto vaid elektrimootoriga ning aku toel on XC90 tootja sõnul võimeline läbima 43 kilomeetrit. Maanteel, kus hübriidajami eelised tavamootori ees kaovad, saab valida ka ainult bensiinimootorit töös hoidva seadistuse, mis hoiab aku elektrivarusid hilisemaks kasutuseks. Veel on valikus jõuline sõiduviis, mis võtab maksimaalse mõlemast jõuallikast. Sel juhul kiirendab auto paigalseisult kiiruseni 100 km/h sportautoliku 5,6 sekundiga ning suudab tagatulesid näidata kas või Porsche Cayenne’i pistikuhübriidile. Mõistagi on olemas ka püsiva nelikveoga maastikusõidu seadistus.

Kütusekulu poolest on XC90 T8 kindlasti liidrite seas. Tehase andmeil suudab see sajal kilomeetril hakkama saada vaid 2,1-liitrise bensiinikuluga. Tõsiasi on muidugi, et pikemal maanteesõidul hübriidauto kütusekulu kasvab.

Eestis tuleb Volvo XC90 T8 müügile suvel. Olgugi et täpse varustustaseme kohta info puudub, on teada, et auto hind algab 75 600 eurost. Enam-vähem samalt tasemelt algab ka näiteks Mercedes-Benz GLE 500e hinnakiri, BMW X5 xDrive40e baashind jääb omakorda 2700 euro võrra madalamale, samal ajal kui Porsche Cayenne S E-Hybrid maksab 83 400 eurot. Neljandat konkurenti, pistikuhübriidi Audi Q7 E-Tron on siinsele turule oodata sel kevadel.