Suzuki Vitara sai reipama mineku

Tänu uuele turbomootorile liigub Vitara maanteel märksa muretumalt kui enne. Tuleks vaid mugavus ka sammukese järele.

Kui Autoleht möödunud aastal uue Suzuki Vitaraga sõitis, sai see üldjoontes kiita, kuid puudust tundsime võimsamast mootorist ja mugavamast sõitjateruumist. Tugevam jõuallikas on nüüd Vitaral olemas: 1,4-liitrine turboga bensiinimootor Boosterjet, millel on võimsust 140 hobujõudu ja pöördemomenti 220 njuutonmeetrit. Sellise mootoriga koos tuleb auto parimas varustuses, mis tähendab nelikveo, kaasaegse multimeedia- ja ohutusvarustuse kõrval ka seemisnahksete servadega istmeid, punase äärega ventilatsiooniavasid ja veidi teistsugust iluvõret. Lisaraha eest saab lasta auto kahetooniliseks värvida.

Turbomootori sõiduomadustele võib kiidusõnu jagada. Tõsi, kümnesekundiline kiirendus paigalseisust saja kilomeetrini tunnis pole küll teab mis eriline näitaja, kuid sellest olulisemaks võiks pidada Vitara võimekust ka maanteekiirustel gaasipedaalile reageerida. Maanteel toimuvad möödasõidud muretult, kui kuuekäigulisel manuaalkastil üks käik enne manöövrit alla vahetada. Sama jõuallika kõrvale pakutakse valikuna ka automaatkäigukasti, mis lisab hinnale 1400 eurot. Tootja andmeil peaks selle dünaamika olema samasugune kui manuaalkastil. 1,4-liitrise Boosterjeti keskmiseks kütusekuluks lubab tootja 5,4 liitrit sajale kilomeetrile. Proovisõidul, mis kulges pisut rohkem maanteel kui linnas, saime kütusekuluks auto näidiku järgi kuus liitrit.

Suzuki juhitavus on üldiselt ergas, kuid kerge kaal ja linnadžiibile omane suur kere annavad külgtuule korral tugevalt tunda. Kes harjunud igapäevaselt liiklema veidi suuremate linnadžiipide, sedaanide või luukpäradega, võivad maanteel Vitara suurest tundlikkusest külgtuule suhtes isegi üllatuda.

Sõitjateruumis on võrreldes varasemaga kasutusel ka veidi teistsugune plast, mis jätab autos istudes parema üldmulje kui enne, kuid järgmisena võiks Suzuki insenerid Vitara mugavamaks teha. Kui küllaltki väikeses autos on väiksemat mõõtu istmed mõistetavad, võiks vähemalt esiistmetelgi olla käetugi. Pikema sõidu ajal oleks seda väga vaja, seda enam, et teised mugavaks kulgemiseks sobivad abimehed, nagu kohanduv kiirushoidik, on Vitara varustuses olemas.

Üheks põhjuseks, miks võimsamat turbomootorit eelistada, on selle hind. Boosterjetiga mudel maksab nimelt samapalju kui lahjema, 120hobujõulise ja 1,6liitrise bensiinimootoriga mudel ehk 21 599 eurot. See pole küll turu odavaim turbomootoriga nelikveoline linnadžiip, kuid arvestades auto lisavarustust siiski väga mõistlik pakkumine. Näiteks nelikveolise Nissan Juke’i hinnakiri algab Vitara omast enam kui 2000 euro võrra kõrgemalt.

Kristjan Ojang