Uus Scénic: ilus välimus, hiigelrattad, kitsas tagaiste

Uute Renault’de kombel on ka uus Scénic silmapaistva disainiga, kuid mahtuniversaali kohta on ses vähe ruumi.

Neljanda põlvkonna Scénic jätkab mitmes mõttes senisel moel. Endiselt kuuluvad valikusse viiekohaline ning pikem seitsmekohaline mudel. Tehnikagi on teiste Renault’de pealt tuttav, kuid siiski valmistab Renault’ mahtuniversaal ühe üllatuse: sel on baasvarustuses hiigelsuured 20tollised rattad. Välja näevad need ju lahedad ja sobivad selle auto alla visuaalselt väga hästi, kuid mõistagi tekitavad küsimusi sõidumugavuse kohta, eriti arvestades, et Prantsuse pereautod on ikka pehmusega silma paistnud.

Renault kinnitab, et kõik on kõige paremas korras, sest auto konstrueeriti algusest peale suurte ratastega sõitma. Tallinna talviselt auklikel tänavatel ei saa tootjaga küll päriselt nõusse jääda. Scénic pole sama mugav kui eelkäija, kuid õnneks ka mitte väga jäik ega raputav. Kehval teel võiks sõidumuljet võrrelda mõne 18tolliste ratastega konkurendiga, ristipraod ja sügavamad augud jõuavad siiski üsna selgelt sõitjateni.

Scénicu juhikoht ei erine kuigivõrd teiste moodsate Renault’de omast. Domineerib püstine armatuurlaua keskosa, mugavatele istmetele saab lisada massaažifunktsiooni ning valida võib pisut auto käitumist ja samuti sõitjateruumi valgustust-näidikuid muutvaid sõidurežiime. Ühtlasi tasub mainida, et ühena vähestest pakub Renault eestikeelseid menüüsid.

Kui norida, siis maanteel kostis välispeeglite juurest pisut liiga vali tuulemüra ning endiselt jätkab Renault mõne ergonoomikaapsuga. Miks oli näiteks vaja peita käigukangi taha kiirushoidku töölepaneku lüliti, kui muidu käib selle käsitsemine roolinuppudega? Mõne teisegi „prantslase” kombel on gaasipedaali ümber suure talvesaapa jaoks liiga vähe ruumi.

Scénicu sõitjateruumi plussiks on panipaikade küllus. Neid leiab tõesti igalt poolt, isegi keskmise rea põranda alt. Nutikate lahendustena saab nimetada veel teist sisepeeglit, mis on mõeldud tagaistmel toimetavate marakrattide jälgimiseks. Pakiruumi laiendamine on tehtud eriti mugavaks: puuteekraanilt juhtides või nuppe vajutades vajuvad seljatoed automaatselt alla, sisse tõmbuvad ka peatoed ning tekib sile põrandapind.

Paraku koperdab Scénic just seal, kus mahtuniversaal seda teha ei tohiks, nimelt ruumikuses, täpsemalt tagumise istme ruumikuses. Täiskasvanul on seal tegu põlvede äramahutamisega (ruumi nõuavad ka lahtiklapitavad lauad) ning kolme lapseistet ei pane sinna kõrvuti kuidagi. Abiks pole ka istmete edasi-tagasi liigutamise võimalus, sest nende tagumises asendis on jalaruumi ikkagi vähe.

Scénicu ja Grand Scénicu jõuallikatena pakutakse väikeseid turbobensiini ja -diiselmootoreid võimsusvahemikus 115–160 hobujõudu. Meie proovitud autol oli 1,5liitrine diisel. Töötab see kiirendustel küllaltki karedahäälselt, kuid ka ökonoomselt (keskmiseks saime u 5 l / 100 km) ning mootor sobib hästi kokku topeltsiduriga automaatse käigukastiga.

Scénicu hinnad algavad baastasemel Life atraktiivsest 17 990 eurost ning sellegi mudeli varustus on juba täitsa hea: sisaldab muu hulgas konditsioneeri, kiirushoidikut ja LED-tulesid. Popimaks saab tõenäoliselt siiski järgmine, ZEN-varustus (19 190 eurot), mis lisab muu hulgas kahetsoonikliimaseadme, valuveljed ja vihmasensori.

Margus Pipar