Nissan GT-R ja Kuningatee

Kuhu minna 570hobujõulise Nissan GT-R-iga, kui sul on umbes kuus tundi aega, väljas on jaanuar selle sõna kõige halvemas mõttes ja sündmuspaigaks Lõuna-Soome. Kuningateele muidugi.

Kuningatee on lõik vanast postiteest, mis kulgeb Norrast Bergenist kuni Peterburini. Soomes saaks sõita Turust Viiburini, kuid ajaraam seab oma piiri – GT-R stardib Helsingist Turu suunas. Soome uuest pealinnast võiks vanasse sõita, kiirushoidik sisselülitatud ja rooli õige vähe keerates mööda kiirteed. Nii ju enamik asjalikke inimesi teeb. Kuningatee krutib paremale ja vasakule, üles ja alla, külast-külla ja ... sisaldab ka lõike, kus asustust vähem, aga kurve rohkem.

Uuenduskuuri läbinud Nissan GT-R sai 20 hobujõudu juurde ja muutus, nii vähemalt kinnitab pressiinfo, tsiviliseeritumaks, mille all mõistetakse hulka asju alates parema viimistlusega sõitjateruumist kuni mugavama vedrustuseni.

Välimuski käidi üle, ilmselgelt ei plaaninud keegi teha klanitud kupeed. GT-R, eriti grafiithallina nagu prooviauto, näeb välja kui kuri tulnukas. Siiski, enamik disainielemente ei ole loodud ainuüksi silma rõõmustama või kurvastama, vaid mängivad märksa olulisemat rolli. Nii parandab suurem radiaatorivõre mootori jahutust. Uus on ka mootorikate, see tehti jäigem ja uus kuju vähendab õhutakistust. Tõsi, efekt avaldub kiirusel 200 km/h ja üle selle, kuid tippkiirus on ju 315 km/h.

Tänu lävekarpide madalamale ulatuvatele liistudele (idee poolest sarnased vormelitelt tuttavate „kardinatega”, kuid muidugi mitte nii radikaalsed) ja elementidele auto esiosas õnnestus suurendada maaefekti: auto käitub suurel kiirusel stabiilsemalt.

Uuendatud GT-R-i sisemus astus pika sammu luksuslikkuse suunas. Nahkpolsterdus ja süsinikplast sobivad sportautosse hästi koos illuminaatorilaadsete näidikute ja üksikute kroomitooni liistudega. Nii hästi ei sobi aga odavamatelt Nissanitelt pärit nupud. Varasema, lihtsama sisu juures jäi mõnigi neist märkamatuks, kuid nüüd, nooblimas seltskonnas, riivab silma. Õnneks, nagu öeldakse, aknalülitid kiirust ei mõjuta.

Suuresti muudeti info- ja meelelahutussüsteemi: kui varem sai seda timmida 27 nupust, siis nüüd on nuppe 11. Naviekraan paikneb varasemast veidi madalamal, parandades seeläbi väljavaadet tuuleklaasist. Kasutada on seda süsteemi hõlbus, ehkki tuleb tunnistada, et naviseadme mõttepausid, võiksid olla lühemad. Mis sest teatest, et „uus sihtkoht sisestatud” ikka pikalt vahtida, hakkame parem sõitma!

Mõni võib küsida, et miks üleüldse sportautoga, mis suudab 0–100 km/h kiirendada 2,8 sekundiga, märgadel-jäistel-lumistel teedel Kesk-Euroopa lamellrehvidega jamada? Ikka ringrajale, ikka täisgaasiga! Ja-jah, aga me elame kliimas, kus november kestab oktoobrist juunini ja vahel näitab end ka juulis, augustis ja septembris (tuletage meelde eelmist niinimetatud suve). Meie oludesse hea sportauto pakub juhile lusti ka igavesel kooljakuul.

3,8liitrise töömahuga ja kahe turboga V-6 kärgatab käima ja aitab GT-R-i rahutu urina saatel Espoo kontorihoonete vahelt välja talutada. 20 hobujõudu, muide, tuli lisaks tänu turborõhu tõstmisele ja täpsemale süütejuhtimisele, kuid asi ei ole vaid summaares 570-s. Need uuendused tõstsid mootori kiirendusvõimet 3200-lt pöördest ülalpool (tippvõimsus 6800-l), võimaldades tippmomenti (637 njuutonmeetrit 3300–5800-l pöördel minutis) suuremas pööretevahemikus.

GT-R käitub tüüpilises linnaliikluses ootamatult tsiviliseeritult. Üks põhjus on näiteks kuuekäigulise topeltsiduriga käigukasti ja jõuallika koostöö lihvimises. Kui gaasipedaali vajutada õrnalt, vahetab see käiku esimeselt teisele märkimisväärselt sujuvamalt. Teine asi: varasemal versioonil vähendati just sellise aeglase linnasõidu tingimustes mootori pöördemomenti, uuel seda ei tehta. Seega: käiguvahetus sai sujuvam, aga veojõud ühtlasem ja juhile rohkem ootuspärane. Eeltingimused nõksatusteta sõiduks igapäevaliikluses on loodud ja pärast proovisõitu saab öelda, et ka täidetud.

Kuningatee on hea võimalus näha seda Soomet, mis ei ole Helsingi ega see, mis paistab linnadevahelistelt maanteedelt. Siin saab tempo igas mõttes alla tõmmata, sõita läbi külade ja metsade. GT-R-iga, ja tempo alla tõmmata? Jah, ma jätkuvalt ei usu, et selliste autode omanikud sõidavad pidevalt gaas põhjas ja tahhomeetri osuti punasel joonel.

Ringiuitamine õnnestub GT-R-iga üsna hästi. Ses mõttes, et vaikne see auto ei ole, kuid tänu uuele väljalaskele, mis just n-ö lonkimiskiirusel müra efektiivselt summutab, täiesti sobilik ka pikaks sõiduks. Kõige lärmakamaks muutub GT-R karedal asfaldil, kus rehviurin kasvab selliseks, et kaassõitja peale peab häält tõstma. Vedrustus, seadistatuna muidugi mugavusasendisse, neelab teelained nurinata, kuid suurematele aukudele reageerib läbilöökidega.

Kiites edasi Kuningateed: seal leidub lõike, kus nähtavus on hea, liiklust vähe ja teeäärsed majad puuduvad. Kohad, kus saab ohutult sõita mõnevõrra teisiti kui jalakäijate ja teiste autojuhtidega arvestades. Paigaltsardil tunneb juht iga oma ihuliikmega, kuidas GT-R-i nelikveosüsteem ning kogu elektroonika näeb kurja vaeva, et veojõud härmas asfaldil maha panna. Esimene hetk on raske, aga edasi töötab süsteem vaimustavalt: see, kuidas GT-R võtab libedal teel maksimumi, väärib aplausi. Juhi põhitöö seisneb auto võimalikult väheses segamises. Rooliga vaid kergelt korrigeerides ja parempoolset pedaali vastu põrandat hoides paiskub Nissani sportauto edasi plahvatusliku jõuga. Olgu rataste all härmatisega kaetud asfalt, lumi või jää, parima mooduse kiireks edasiliikumiseks leiab auto kindla peale.

Muidugi ei saa pooltalvisel „rajal” sõita nagu suvel, pidurdada hilja ja käituda muuski mõttes järsult ja äkiliselt. Sujuvus viib kiiresti edasi. GT-R-i pidureid tunnetab isegi talvesaabastega sõites, rooliga saab ringi käia õrnalt, kartmata jääda autole arusaamatuks. Tõsi, rool võiks olla veidi raskem, kuid nappide liigutustega suuna kätteandmisele kuuletub 1,8tonnine koletis tähelepanelikult.

Sama tähelepanelikult tuleb suhtuda GT-R-i sõnumitesse. Kergemgi libisemine jõuab istmikunärvi kaudu juhini ja kui see maha magada, võib minna hapult. Kaugel sellest, et mõne tunniga õpiks GT-R-i lõpuni tundma, ning veel kaugemal sellest, et libedal teel üritaks piiridele lähedale minna, kuid lõbus oli sellega kindlasti ka halvas jaanuaris.

Fiskars. Oluline vahepunkt Kuningateel Helsingi ja Turu vahel, paik, kust alustas kuulus tööriistafirma. See oli päris Eesti aja algus, kui tagusin hoovil kogu jõust raskest rauast kirvega puupakke lõhki ja naabrimees pakkus prooviks Fiskarsi oma. Ei saa öelda, et pakk oleks uue kirve nägemisest tükkideks ehmatanud, kuid jõudu kulus poole vähem küll. Et, kaldun teemast kõrvale? GT-R-i võlu ei ole 570s hobujõus, vaid täpsuses, kuidas ta selle 570 hobujõuga toime tuleb.

Kristjan Sooper