Kia Rio: samm argisemaks

Veel mõne aasta eest turu kauneimate hulka kuuluvaid autosid teinud Korea mark võtab juba mitmenda uue mudeliga disainihoogu maha ja panustab rohkem praktilisusele.

Eelmise põlvkonna Riot tutvustati 2012. aastal ning selle proovisõit sai Autolehes pealkirjaks „Superväikeauto”. Kiitsime Riot kui klassi liidrit, mis rõõmustas ostjat mõistliku hinna ja pika garantiiga ning ka ilusa välimuse, mugavuse ja ruumikusega. Ilu kuulus tol ajal Kiade põhitrumpide hulka: meenutage või kümnendi alguse Optimat ja Sportage’it. Nüüd esitletud Rio jätkab sama joont Niroga: välimus on muutunud konservatiivsemaks, vastukaaluks lisandus praktilisust.

Mitte et Rio nüüd kole oleks, kuid teiste seast ei tõuse see enam samuti esile. Otsustajate sõnul peab see auto meeldima kõigile, ei tohi kedagi ärritada ning seepärast võetigi suund konservatiivsuse poole.

Uue mudeli pikkus, laius ja telgede vahe on senisest natuke suuremad ning see kajastub ka siseruumis. Omas klassis on Rio üks praktilisemaid autosid, sest avarust jagub esireas (ka külgsuunas), tagumisele istmele mahuvad samuti kogukad ning pakiruumi 325liitrine maht annab enamikule konkurentidest silmad ette. Milles Rio aga parimatele alla jääb, on viimistlus. Mitmes kohas riivab pilku häirivalt odav, ühetaoline must ja kõva plast, mille kohta parim – või tegelikult halvim – näide on kogu uste sisepind. Varustust on lisandunud, kuid mitu moodsat juhiabisüsteemi lubatakse Riole panna edaspidi.

Paremaks on läinud sõiduomadused. Kiita saab vedrustust, mis hoidis ka kurvilisel teel auto elava ja lõbusana, olemata samas ebamugavalt jäik. Rehvimõõt ulatub 15 kuni 17 tollini, aga meie väldiksime suuremaid-laiemaid rattaid, millega on müra enam ja sõit veidi konarlikum. Rooliseade pole päris tipptase (rool tundus kohati liialt kerge), küll aga täiesti korralik.

Rio 1,2liitrine varasemast tuttav baasmootor on paberil väeti, andes 85 hj ja 122 Nm, ning päriselu kinnitab teooriat. Teisisõnu saab linnas rahulikult sõites sellega ju hakkama, kuid maanteel on pöörded kõrgel (100 km/h peaaegu 3000 p/min) ning möödasõite tuleb hoolikalt planeerida. Proovida seda ei õnnestunud, kuid kindlasti tasub 1,2liitrisele eelistada 1,4-liitrist, mida saab ainsana kombineerida ka automaatkäigukastiga. Automaatkäigukast on sel muide erakordne, ainult neljakäiguline! Kas teile meenub veel mõni praegu uuena müügil olev sõiduauto, mida saab neljaastmelise käigukastiga?

Lisaks kahele mainitud mootorile kuulub valikusse Hyundai-Kia uus üheliitrine kolmesilindriline turbomootor. Sel jõuallikal temperamenti jagub, kiirendused käivad rõõmsa põrina saatel ning liikumine on hoopis vaevatum. Maanteel saab sellelgi ühel hetkel võhm otsa – mis sa ühest liitrist ikka tahad –, kuid möödasõidud ei meenuta enam enesetapumissiooni. Proovida anti meile 100hobujõulist, kuid Eestis tuleb müügile selle võimsam, 120hobujõuline versioon, mis on kindlasti veel parem. Dünaamika poolest jättis kõige parema mulje 1,4-liitrine momendirohke diisel (240 Nm), ka püsis selle kütusekulu kõige madalamal.

Eestisse saabub uus Rio aprillikuus, hinnad on juba teada, varustus veel mitte. Praegusega võrreldes suuri muutusi pole, tutvumishinnad algavad täpselt sealtsamast, kust praegused soodushinnad. Rio saab kätte 12 490 euroga (tutvumishind 11 990 eurot), diisli 14 990 euroga. Kahjuks on kõige kallim moodsa ja hea turbobensiinimootoriga auto, millele pakutakse vaid kallimaid varustuspakette. See maksab 17 490 – 18 490 eurot (tutvumishind 15 990 – 16 990 €), olles nii oma klassi üks kõige kallimaid autosid.

Margus Pipar