Uus Insignia: emotsioone ja asjalikkust

Opel jätkas mudelisadu – seitse uut autot 2017. aastal – Insigniaga, millel on kõik eeldused saada keskklassis tugevaks tegijaks.

Ühtlasi suudab uus Insignia pakkuda elamusi neile, kelle jaoks ei ole auto vaid ühest kohast teise liikumise vahend.

Ükskõik, kas keskauto sõidab taksot, teenib pereautona või on autohullu lemmik, hea peab see välja nägema igal juhul. Siin läks Opel täispangale ning luukpära täiendnimega Grand Sport näeb välja sihvakas, sportlik ja viimistletud, konkureerides vähemalt välimuses rohkem Volkswagen Arteoniga kui sedaan-Passatiga. Keskauto kujustamine kuulub ju raskemate ülesannete hulka: seal ei saa mängida nagu mõne pisikese linnaautoga, sest ostjad paneksid jooksu, kuid liigne konservatiivsus ei laseks jällegi eristuda. Insigniaga, julgen väita, tabas Opel tasakaalupunkti täpselt.

Opel Monza ideeautolt üle võetud kujustusvõtetele sekundeerivad ka muudetud proportsioonid: uus versioon tehti varasemast madalam, rööbe muudeti laiemaks, telgede vahe pikemaks ja ülendid samal ajal lühemaks. Õhutakistustegur saavutati nii madal kui 0,26.

Peale nn optilise massi vähendasid uue mudeli autorid ka kilogrammides mõõdetavat. Heideti ju varasemale Insigniale ette ülekaalulisust. Muide, Opel rõhutas uue mudeli esitlusel, et vana mudeli kohta tulnud kriitikat kuulati eriti teraselt. Igal juhul kahanes uue luukpära-Insignia tühimass kuni 175 kilogrammi, seejuures saavutati 59kilogrammine võit puhtalt kerekonstruktsiooni arvelt. Mitte et see nüüd kuidagi hapram tehti, vastupidi, tugevam, lahendus peitub tehnilistes üksikasjades, näiteks materjalivalikus.

Auto madalamaks muutmisega langetas Opel ka istmete kõrgust ehk juht ja sõitjad istuvad madalamal (Grand Sporti juht näiteks 32 mm võrra), mis annab parema sõidutunnetuse. Nagu varem öeldud, ehitati uus Insignia madalam, samaaegse istmekõrguse langetamisega saavutati aga suurem pearuum. Esireas ongi sellega kõik parimas korras, tagareas on nii ja naa. Täpsemalt: 181 sentimeetri pikkusel sõitjal puutus pea kergelt lage, ilmselt 180sentimeetrisel ja väiksemal (eks sõltu ju ka proportsioonidest) ilmselt ei puutu. Ka tähendab langev katusekaar, et eriti just kitsamal parkimiskohal, kus ust täiesti lahti lükata ei saa, ei suju sisenemine-väljumine kõige hõlpsamalt. Midagi otseselt halvasti ei ole, kuid klassis leidub selles suhtes mugavamaid sõidukeid. Vahemärkusena: nagu kinnitas istumisproov Genfi näitusel, universaalil seda probleemi ei esine.

Istmed on seevastu mugavad, esireas väga ulatuslikult reguleeritavad ning varustusest sõltuvalt massaažifunktsiooniga. Viimistlust ja materjale saab vaid kiita, nagu ka juhtimisseadmete ning info- ja meelelahutussüsteemi kasutamist. Üldjoontes tuleb pilt tuttav ette uuelt Astralt: temaatiliselt grupeeritud ja tähtsust arvestades paigutatud nupud – mida rohkem vaja, seda lähemal, mida harvem, seda kaugemal – ning puuteekraan, mida sõidu ajal toksima ei peagi.

Varustusvõimalusi leidub ohtralt. Olgu märgitud auto n-ö pealtvaadet näitav kaamera, veelgi täiustatud maatriksleedlaternad, mis suudavad valgustada teed isegi 400 meetri ulatuses. Valgusdioodide sisse-väljalülitamist juhib arvuti kaameralt tuleva info abil viisil, mis tagab Insignia roolis olijale parima nähtavuse, samas aga ei pimesta teisi juhte. Adaptiivne kiirushoidik, automaatpidurdi ja muu selline on klassis elementaarne ning loomulikult ka Insignial olemas.

Pakiruum mahutab 490 liitrit, mida pole vähe, kuid mis jääb mõnelegi rivaalile alla. Näiteks sedaan-Passat mahutab 585 liitrit ja Škoda Superb (luukpära) 625 liitrit.

Mootorvalik algab 1,5liitrisest turboga bensiinimootorist, mida pakutakse 140- ja 165hobujõulisena. Keskmine kütusekulu on mõlemal kuuekäigulise manuaalkäigukasti puhul tehaseandmetel 5,7 l / 100 km. 1,6liitrist turbodiislit toodetakse 110- ja 136hobujõulisena, keskmine kütusekulu vastavalt 4,0 ja 4,3 l / 100 km. Kaheliitrine turbodiisel arendab 170 hobujõudu ja tarvitab sajal kilomeetril keskmiselt 5,2 l kütust.

Rahvusvaheliselt proovisõidult Frankfurdi ümbrusest on muljeid jagada tippmudeli, 260hobujõulise, uue kaheksakäigulise automaatkäigukastiga ning nelikveolise Insignia roolist. Mai alguses toimub ka Eestis proovisõit, kus võtame vaatluse alla väiksemad mootorid.

260hobujõuline, 400njuutonmeetrise pöördemomendiga kaheliitrine turbomootor suudab Insignia kiirendada paigalt „sajani” 7,3 sekundiga. Numbrile ei saa midagi ette heita, kuid suurem võlu seisneb selles, kuidas Insignia oskab väärikalt kiirustada. See tunne tekib tervikust: roolisüsteemist, vedrustusest, mootori ja käigukasti kokkumängust, nelikveo toimimisest ja viisist, kuidas kõik nimetatud umbes 1,7tonnise tühimassiga hakkama saavad.

Kui üksikuna võtta, siis mootor ja uus käigukast moodustavad igati õnnestunud terviku: sujuva, jõulise, kiire ja enesekindla. Nelikveosekeemis asendavad tagateljel tavapärast diferentsiaali kaks mitmekettalist sidurit. Tulemust nimetab Opel veojõu vektorjuhtimiseks. Näiteks suunatakse kurvi läbimisel rohkem veojõudu välimisele rattale, muutes auto käitumist seeläbi aktiivsemaks.

Juht saab valida kolme sõiduprogrammi vahel – mugav, neutraalne ja sportlik –, millega muutuvad mitmed parameetrid, kuid enim tajub roolis olija amortisaatorite jäikuse nihet. Nii et kui tõmmata Insignia trimmi ja sõita käänulist teed, tunneb juht end igati olukorra peremehena. Sõidutunnetust ja tagasisidet tuleb kesksuurusega pereauto kohta piisavalt, kuid samas ei leidu sõidus kübetki närvilisust, küll aga täpsust ja enesekindlust. Insignia ei ole mõeldud ei füüsiliselt ega vaimselt teismelistele.

Kui lülitada auto režiimile Tour, see on kõige mugavam, siis saame tulemuseks rahuliku ja pehme mineku. Muidugi, kui autol all sportlikud, madala külgseinaga rehvid, siis hõljumist ei maksa loota. Sõitjateruumi müratase jäi aga madalaks ka kiirteekiirusel ning vägagi sportlike „jalavarjudega”.

Insignia esialgne hinna- ja varustusnimekiri (võimalikud on muutused auto turuletulekul) ütleb, et luukpära hinnad algavad 19 200 eurost (140 hj bensiinimootor), kirjeldatud tippmudel maksab 30 700 eurot. Võrdluseks: 280 hj nelikveoline Passat maksab Highline-varustuses 39 638 eurot. Hinnavahe on ligikaudu 9000 eurot.

Insignia varustuspakett tuleb ilmselt paljudele piisav juba baastasemel, näiteks sisaldab juba odavaimagi auto pakett sõidurajahoidikut, avariihoiatust, kiirushoidikut, vabakäe-Bluetooth-ühendust, puutetundlikku ekraani – kui nimetada mõned. Soovida jätab aga baaspakett näiteks istmesoojenduste jagu. Tippversioone baaspaketiga ei pakutagi, vaid ainult rikkalikumate pakettidega.

Kristjan Sooper